MKM- i ametnikud levitavad ohtlikke seisukohti

MKMi eestvõttel koostatakse talendipoliitika tegevuskava (5)

http://majandus24.postimees.ee/2924765/mkmi-eestvottel-koostatakse-talendipoliitika-tegevuskava

Järgnevas on minu (Ü.V. - Ülo Vooglaidi) tekst sinises kirjas.

Ü.V. Täiesti metsikud arusaamad. Kas te olete näinud

1) kuidas on määratletud ANNE ja ANDEKUS,

2) ANDE VARAJASE DIAGNOSTIKA ALUSEID (teoreetilisi, metodoloogilise, metoodilisi lähtekohti),

3) TALENDIPOLIITIKAT,

4) LOOVUST ja loovuse diagnostikat,

5) FANTAASIAT ja fantaasia diagnostiat,

Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi (MKM) eesvõttel kogunenud ettevõtjate, ministeeriumite, ülikoolide ja tugistruktuuride esindajad leppisid tänasel kohtumisel kokku talendipoliitika tegevuskava koostamises.

Ü.V. Karta on , et see on kuskilt välja aetud „projekt”. Kes seda projekti „veab”? Kellel on otsustamisõigus ja kohustus vastutada tagajärgede eest?

Kohtumisel tutvustasid MKMi majandusarengu osakonna töötajad planeeritava talendipoliitika tegevuskava eesmärki ja ajakava. «Eesmärk on terviklik ja süsteemne lähenemine välisriikide talentidele, kes saaksid kaasa aidata Eesti majanduskasvule.

Ü.V. Eesmärgid on INIMESTEL, mitte tekstidel, tegevustel, asjadel, programmidel vms.

Süsteemne ongi terviklik. (Muidugi peaks käsitus olema mitte ainult süsteemne, vaid ka kompleksne. Käsituse õnnestumiseks on vaja leida küllalt palju vaatepunkte, eristada problemaatika, mis kujuneb staatikas ja dünaamikas ning ühiskonna- ja kultuuriseostes jne.) Kui üritada vastata järgmistele küsimustele, peaksid mõttevääratuseed kõigile paistma hakkama.

1) Milline on (mille poolest sarnaneb ja mille poolest erineb „lähenemine” kohalikele silmapaistvalt heade eeldustega lastele-noortele ning täiskavanutele ja välisriikides sündinud-kasvanud inimestele, keda peetakse „talentideks”?

2) Milline kasv on „majanduskasv”?

3) Millest sõltub MAJANDUS ja majanduskasv?

4) Millest sõltub ÜHISKOND ning ühiskonna funktsioneerimine, muutumine ja areng?

5) „Lähenemine” ei saa olla eesmärgiks. Mida käsitatakse eesmägina ja mida vahendina?Mida oleks vaja saavutada?

6) Kes on selle projekti SUBJEKT?

Tegevuskavas kirjeldatud tegevused aitavad lihtsustada talentide leidmist, värbamist, sisserännet, rakendamist ja kohanemist, seda nii ettevõtjate kui tööjõu puhul,» selgitas MKMi majandusarengu osakonna nõunik Piret Potisepp. «Kui ettevõtluse kasvustrateegias on sõnastatud ambitsioon muuta Eesti talentide sihtriigiks, siis talendipoliitika tegevuskava aitab seda ellu viia,» lisas ta.

Ü.V. Üks selline jama juba oli. Siis oli loosungiks „Talendid koju!”. Kas siin on LOODETUD veel midagi peale endale mingi projektiraha saamise?

MKMi värske tööjõuturu prognoos aastani 2022 toob välja, et järgmistel aastatel tööjõupakkumine väheneb, samas kasvab nõudlus spetsialistide järele. «See haakub otseselt talendipoliitika tegevuskavaga, mis peaks aitama välisriikide spetsialiste Eesti organisatsioonidesse tuua,» märkis Piret Potisepp.

Ü.V. Töö kui fenomen ja kui protsess on Valitsuses ja ka Riigikogus määrarlemata ja piiritlemata. Tööhõive (tööpuuduse) kui riiklikult eriti tähtsa küsimuse käsitamine kujunes farsiks. Selle asemel, et tööõpe ja tööalane täiendusõpe vähegi rahuldavale järjele seada, näeme katset lüüa käega ja kujutatakse ette, et niisuguse hoolimatusega oleks võimali „tugevdada majandust”.

Sellise tegevuse tagajärjed on ohtlikud ja võib lelda, et selline tegevus on Põhiseadusega vastuolus.

Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi ettepanekul käsitletakse talendina välisriikides elavaid kvalifitseeritud spetsialiste. Enne järgmist kohtumist seda määratlust täpsustatakse. Eraldi sihtrühmana näeb talendipoliitika tegevuskava välisüliõpilasi ja välisriikide teadustöötajaid.

Ü.V. Arukad inimesed hoiavad oma andekaid inimesi ja teevad kõik, et nad ei sõidaks kuhugi ja teeniks oma maad ja rahvast!

Majandus24»Majanduspoliitika

Toimetaja:

Kadri Hansalu