alkoholism ja meetmete süsteem

Saatsin Arstide Liidule ( Katrin Rehemaale) allpool oleva kirja. Usun, et selles on üht-teist, mida võiksid paljud üle ja edasi  mõelda ning  oma mõttekonstruktsioonide loomisel edaspidi arvestada..
---------------------------------------------------------------
Lugupeetud Katrin Rehemaa

Tuletate oma pöördumises üldsusele meelde, et Eesti on üks suurima alkoholitarbimisega riike Euroopas (EAL pöördumist vt kirja lõpus).
Kirjutate, et olukorda saab muuta vaid siis, kui suudame luua tingimused, mis lapsed ja noored alkoholist eemal hoiavad.
Sellel kõigel, millele Te selgituse osas tähelepanu juhite, võib olla (arvatavasti on) mingi osa alkoholi  tarvitamises, aga ALKOHOLISMI (ja teiste meelemärkide ohtra kasutamise) PÕHJUSED ON JÄÄNUD SIIANI KÄSITAMATA.

Ühtki uuringut alkoholismi kui nähtuse ja protsessi põhjuste (kausaalsete ja funktsionaalsete seoste süsteemi) avastamiseks Eestis veel tehtud ei ole. Tehtud on mõningaid küsitlusi ja ka nendega kogutud andmeid on enamasti tõlgendatut ekslikult. (Küsitlus ei ole uuring; küsitlus on meetod , mille abil saab koguda ARVAMUSI.)
Alkohol (nagu ka teised meelemürgid) kui surrogaat, on kompensatsioonimehhanismiks ja põgenemisteeks.
Selleks, et vähendada alkoholivajadust (vabaneda vajadusest tarvitada surrogaate ja põgeneda reaalsusest?), on vaja tegeleda mitte alkoholi ja eeskujudega, vaid kõige sellega, millest sõltub inimeste äng, jõuetus, lootusetus,.., so sotsiaalne heaolu. (Muide, TERVIS on WHO määratluse järgi ka füüsilise, vaimse ja sotsiaalse heaolu ühtsus.)

1) Kas Eesti Arstide Liidul (või kellelgi teisel) on mingisugunegi teadmine (NB! mitte arvamus) nende pingete kujunemise (püsimise, süvenemise-laienemise või reguleerimis) kohta, mida nimetatakse

• VÕÕRDUMISEKS,
• VÕÕRANDUMISEKS,
• DEPRIVAATSUSEKS,
• ANOOMIAKS,
• KONFORMSUSEKS,
• FRUSTREERITUSEKS,
• DISSIDENTSUSEKS,
• ESKAPISMIKS,
• INDOLENTSUSEKS...?

2) Kas Arstide Liidul (või kellelgi teisel) on mingisugunegi teadmine (NB! mitte ainult arvamus) nende pingete kujunemise (püsimise, süvenemise.laienemise) kohta, mis on tingitud sellest, et inimesed leiavad end
        a) mitte probleemses, vaid absurdses situatsioonis;
        b) mitte tõeses, vaid mängulises situatsioonis;
        c) mitte valiku, vaid sundsituatsioonis;
        d) mitte stabiilses ja rahulikus, vaid ekstreemses ja labiilses situatsioonis?

3) Kas Arstide Liidul (või kellelgi teisel) on mingisugunegi teadmine (NB! mitte arvamus) nende pingete kujunemise (püsimise, süvenemise.laienemise) kohta, mis on tingitud sellest, et suur osa inimestest

• ei usu ega usalda enam mitte midagi ega mitte kedagi;
• on nii vaesed, et ei suuda eluga toime tulla,
• on nii vähe haritud, informeeritud ja kogenud, et ei saa tegelikult oma põhiseaduslikke õigusi kasutada?

4) Kas Arstide Liidul (või kellelgi teisel) on mingisugunegi teadmine (NB! mitte pelgalt arvamus) nende pingete kujunemise (püsimise, süvenemise.laienemise) kohta, millisel osal elanikkonnast on
        a) häbi, et pole suutnud kohanduda tegutsema nn turumajanduste tingimustes;
        b) tunneb end jõuetuna nn
                - haridussüsteemi ees,
                - valimissüsteemi ees,
                - transpordisüsteemi ees,
                - kaubandussüsteemi ees,
                - rahandussüsteemi ees...?
5) Kas Arstide Liidul (või kellelgi teisel) on nende teooriate (üld-, keskastme- ja konkreet-teooriate) loend, mille raames oleks võimalik alkoholismi käsitamiseks mõeldud juttudest aru saada ja koostada tekste, millest saaks enam-vähem täpselt aru ka üldsus (õpilastest vanuriteni)?
6) Kas Arstide Liidul (või kellelgi teisel) on nende printsiipide süsteem, mida oleks vaja tunda ja arvestada alkoholismi kui    

• pahe,
• haiguse,
• harjumuse,
• subkultuuri,
• eluviisi jms käsitamiseks?

7) Kas Arstide Liidul (või kellelgi teisel) on võimekus

• alkoholismi olemusliku ja nähtumusliku problemaatika eristamiseks ja seostamiseks;
• alkoholipoliitika majandusliku, õigusliku, kultuurilise, organisatsioonilise, administratiivse jm problemaatika avastamiseks, sõnastamiseks ja avalikustamiseks?

Teadmised, mis on alkoholismi professionaalseks käsitlemiseks vajalikud, muidugi ei piirdu selle piskuga, millele viidatakse ülalpool. Samas oleks vaja siiski rõhutada, et alkoholi reklaami ja kõikjal vaba napsitamist lubavaid õigusakte on läbi surunud ja kaitsnud nii alkohoolseid jooke tootvate ja maaletoojate kui ka kaubandusorganisatsioonide "esindajad", kes on erakondade valimiskampaaniate rahastajad. "Koer on maetud" eeskätt majandushuvide alla.
Teadmised on vajalikud, aga neist ei piisa; vaja on poliitilisi jõude, kes TAHAVAD hoida oma rahvast ja põhimõtteliselt ei soostu ühegi otsusega, mille tagajärjed kahjustavad inimest, loodust ühiskonda ja kultuuri.

Austusega
Ülo Vooglaid
56 66 01 22
.............................................................................................................

From: Katrin Rehemaa [mailto:katrin.rehemaa@arstideliit.ee]
Sent: Monday, September 15, 2014 10:19 AM
To: Ajakirjanike liit; AK; arst.ee; BNS; Celsius; Delfi; Eesti Arst; Ekspress; EPL; etv; kanal2; Kuku raadio; Maaleht; Meditsiiniuudised; Postimees; Päevaleht; Rahvusringhääling; Zdorovje; Terviseleht; TV3; vikerraadio; Õhtuleht; Äripäev
Subject: arstide liidu avalik pöördumine

Arstide liit teeb valitsusele ja riigikogule ettepaneku muuta korrakaitseseadust ja keelata taas kogu riigis alkoholi tarvitamine avalikus kohas.

Eesti on üks suurima alkoholitarbimisega riike Euroopas. Alkoholist tingitud vigastused, haigused ja surmad hävitavad meie rahvast ja põhjustavad riigile suuri kulutusi. Olukorda saab muuta vaid siis, kui suudame luua tingimused, mis lapsed ja noored alkoholist eemal hoiavad. Praegu kehtiv kord kujundab lastes arvamust, et alkoholi joomine on tavapärane ja normaalne ning seda võib teha praktiliselt igal pool. Küsimus ei ole mitte niivõrd selles, kui palju purjus inimesed kedagi tülitavad, vaid ühiskonna hoiakus ja suhtumises.

Euroopa alkoholiharta kohaselt on kõigil meie lastel ja noorukitel õigus kasvada üles alkoholivabas keskkonnas. Iga otsus, mis soodustab alkoholi joomist, on Eestile kahjulik. Kutsume riigimehi üles tehtud viga kiiresti parandama ja kehtestama seaduse, mis ei luba avalikus kohas alkoholi tarvitada.

Eesti Arstide Liit

lisainfo: Katrin Rehemaa 513 5121
_______________________________________________