Tere, pr Kalvi Kõva,
Riigikogu maaelukomisjoni esimees !
Saadan Teile avaliku kirja. Olen kogenud, et Riigikogus on kombeks kas üldse mitte vastata või vastata formaalselt, nö "tule-eile-meile" -stiilis.
Tahan, et siit algav arutlus võimaldaks tee peale tagasi saada. Muidugi oleks vaja vastata mitte ainult mulle ja oma erakonnakaaslastele, vaid ka oma otsesele ja peamisele ülemusele - RAHVALE ja selgitada täie tõsidusega, kuidas te kavatsete seni harrastatud mängudest vabaneda ja siis ka edasi minna.
*****************************************************
Riigikogu pressiteate järgi võib arvata, et omavalitsusreformi korraldamine on endiselt aktuaalne. (RK pressiteade on kirja lõpus.)
Tunnistan, et mina ei ole veel näinud ühtki sellist analüüsi, kus oleks sõnastatud Eesti kui probleem ja kus oleks üritatud sõnastada, millist osa on etendanud ja etendab riigi eri tasanditel ja eri valdkondades toimuvas regulatsioonis praegu nii valitsus kui ka kohalik omavalitsus (KOV). Haldusreformist on aetud aastast aastasse päris palju juttu aga kellelgi pole olnud soovi ega vajadust, aga võib olla ka võimet kirjeldada praeguseks kujunenud olusid, olukorda ja situatsiooni kui probleemi (st tegeliku ja vajaliku vastuolu). Seetõttu pole (ei ole saanud olla) juttu ka ei edu ega takerdumise põhjustest (kausaalsete ja funktsionaalsete seoste süsteemist). Pole ka kujutlust ei sihtidest ega eesmärkidest, iseregulatsiooni ja juhtimise eeldustest, ega muust olulisest. Järelikult ei saa olla veel ka kõne all meetmete süsteem, mida oleks vaja võtta selleks, et saaks hakata liikuma rahuldavaks peetava olukorra poole.
Lausa õõvastav on olnud kuulda ja lugeda, et haldusreform tuleks ükskord ometi ära teha, sest paljudes omavalitsustes on omavalitsus jäänud valla territooriumil ainsaks tööandjaks. Nähtavasti pole niimoodi arutlevatel inimestel veel olnud aega selleks, et mõelda ja aru saada, et valla likvideerimisega (mõne naabervallaga kokku panemisega) ei kaasne ju mitte midagi sellist, mida oleks vaja INIMESTELE NORMAALSEKS PEETAVA ELU- JA TÖÖKESKKONNA taastumiseks. Viga EI OLE selles, et valla piirid on vales kohas, vaid selles, et õigusruum, sh maksusüsteem ja nn valimissüsteem, on muudetud kõlbmatuks.
Kõik teavad, et riigi- ja omavalitsusametnikud ei saa midagi olulist lubada ega aidata, aga nad saavad peaaegu kõike keelata,.. Nad saavad inimesi kuude ja aastate kaupa väntsutada, kiusata, ja ...ohata, et elu on keeruline. Nii riiklik, kui ka omavalitsustasand on edasi- ja tagasisidestamata ja veel pole näha mingit jõudu, mis võimaldaks rahval olla ametnike ja saadikute suhtes nõudlik.
Praegu ei ole (ei saa veel olla) kõne all omavalitsusreformi ajakava ega eelarve, rääkimata tööjaotusest, sidest ega kogu selle protsessi edasi- ja tagasisidestamisest.
Siiani on haldusreformi ümber tiirutanud peamiselt diletandid. Kuidas kavatsete edasi minna?
*************************************************************************
Ütlesite, et ees seisab suur töö nii komisjonis kui ka valitsuses, aga jätsite lisamata, mida oleks vaja teha ja saavutada.
Tegelikult on raske ette kujutada, kes seda suurt tööd tegema hakkab ja nähtavas tulevikus nii ära teeb, et tulemuse pärast ei peaks jälle piinlikkust tundma ja käsi laiutama?
Kui koalitsioonilepe näeb ette töötada 2015. aastaks välja omavalitsusreformi kava, mis määratleks üheselt erinevate tasandite ülesanded ning nende ülesannete täitmiseks vajaliku rahastamismudeli, siis on teil vaja võtta käsile kõik regulatsioonitasandid (mitte ainult praegune KOV), sest igal tasandil luuakse ja hoitakse ka (ennekõike) teistel tasanditel tegutsemise eeldusi.
Horisontaalse regulatsiooni tasandeid on vähemalt neli:
1. riik, eesotsas riigivanemaga, keda diplomaatilistel kaalutlustel nimetatakse presidendiks,
2. maakond, eesotsas maavanemaga,
3. vald, eesotsas vallavanemaga (või linn, eesotsas linnapeaga) ja
4. küla eesotsas külavanemaga (või linnaosa, eesotsas linnaosa vanemaga),
Vertikaalse (ametkondade hoolde usaldatud) regulatsiooni kaudu peaks olema saavutatud olukord, et riigi funktsioneerimise, muutumise, kaitse ja arengu ükski eeldus ei oleks puudu ega toimiks äraspidiselt ja ükski elutähtis valdkonna seosed ei saaks jääda kahe sima vahele. Efektiivsus on süsteemsuse funktsioon!Kõigil regulatsioonitasanditel on (peab olema!) juhtkonnal õigused selleks, et täita oma (kõiki!) kohustusi ELANIKU ees ja kanda (täit) vastutust selle tegevusega (tegevusetusega?) kaasnevate otseste ning kaudsete tulemuste ja tagajärgede eest. Rahvas (elanikkond) ei ole vahend mingite oma- või välismaalt tulnud asjameeste eesmärkide (eelarve tasakaalu, või ükskõik, mille ) saavutamise vahendiks; rahva heaolu, nagu ka kultuuri ja kõigi kultuuriväärtuste, sh emakeele, hoidmine on EESMÄRK!
Neid eesmärke on võimalik saavutada üksnes sel juhul, kui kõigil regulatsioonitasanditel on prioriteediks elanikele oma kodumaal ELAMISEKS vajalike eelduste loomine ja hoidmine.
Rõhutan: omavaltsusreformi EI SAA korraldada omaette, lahus teistest regulatsioonitasanditest.
Kohalik omavalitsus on võimalik ja vajalik mitte kui manipuleerimismehhanism, vaid kui kodanike võimu teostuseks mõeldud süsteem.
Selleks, et volikogu saaks teha otsuseid (mitte mängida "otsuste vastu võtmist"), peab olema loodud (selgeks räägitud ja reaalselt rakendatud) meetmete süsteem elanike informeerituse, harituse ja kogemuse võimaldamiseks. Vastasel juhul on "osalemine" või"kaasamine" bluff, millel ei ole demokraatliku regulatsiooniga midagi ühist.
Kui te lähete omavaltsusreformi ettevalmistustega edasi, tuleb teil võtta lähtekohaks mitte KOV , vaid elanikkond, st elanikkonna
• vajadused ja võimalus neid vajadusi rahuldada,
• õigused ja võimalused neid õigusi kasutada,
• kohustused ja regulatsioonisüsteem nende kohustuste täitmiseks (mitte jutustamiseks selle üle, et oleks vaja täita...),
• eesmärgid ja vahandid nende eesmärkide saavutamiseks.
Teil on vaja tuvastada,
- mis on praegu toimivas valitsemissüsteemis hästi ja sõnastada, mida oleks vaja reformi käigus hoida, tugevdada, kindlustada,
- mis on halvasti ja AVASTADA, SÕNASTADA ning AVALIKUSTADA, miks on (NB! inimeste elu, mitte ainult KOV) ebarahuldaval järjel;
- mis regulatsioonisüsteemis puudub ja oleks vaja lisada,
- mis on regulatsioonisüsteemis muutunud ülearuseks (olnud algusest peale mõttetu,arengut pidurdav, mitte soodustav), st millest oleks vaja vabaneda.
Karta on, et teil tuleb tunnistada ja avalikult välja öelda, et IRL aetud halduspoliitika ja hariduspoliitika tõttu on Eesti sattunud kriitilisele teele. Võimalik, et suured alad on inimestest tühjenenud juhtkonna juhmuse ja kangekaelsuse tõttu, aga võimalik, et ka meelega aetud "poliitika" tõttu, milles on varjatud eesmärgiks maal elamine võimatuks muuta ja oma rahastajate taskuid täita.
Kui te peate vajalikuks saavutada, et inimesed saaksid Eesti eri piirkondades hakata jälle normaalselt elama, et taastuks laste saamiseks vajalik usk ja lootus, tuleb teil õppida kästama inimest ja inimkooslusi, elu ja elamise eeldusi nii staatikas kui ka dünaamikas.
Teil tuleb
a) anda operatsionaalne määratleda sotsiaalse elu kõigile olulistele külgedele, st luua ELUTEOORIA, milles on seotud elulaad ja -stiil, elurütm ja -pinge, elamiseks vajalikud ressursid ja tingimused, elutulem ja -kvaliteet,
b) modelleerida kaasajal elamiseks vajalikud eeldused - (terviklik) INFRASTRUKTUUR ja avada see diferentseeritult kõigil regulatsioonitasanditel,
c) käsitada vajaliku ja tegeliku infrastruktuuri vastavust (vastuolu) kõigis Eesti piirkondades - nii Kesk-Eestis kui ka kõigis ilmakaartes -idas ja läänes, põhjas ja lõunas, kirdes, kagus, edelas ning saartel ja võtta arvesse, et keskmist olukorda pole;
d) koostada kogu elanikkonda hõlmav stratifikatsiooniindeks ja luua eeldused stratifikatsiooni regulaarseks monitooringuks;
e) arvestada (kavandada-korraldada...) mitte ainult õiguslikku ja administratiivset problemaatikat, vaid rahuldavaks peetaval määral ka ühiskonna- ja kultuurielu kõiki teisi külgi, alates majanduslikust ja lõpetades sotsiaasega. NB! Peaksite võtma arvesse, et Eestis elamise majanduslikud, sotsiaalsed, vaimsed ja psüühilised eeldused ja tagajärjed ei ole Riigikogus veel kordagi kõne all olnud. (Selles punktis valitseb veel tühjus.)
Oluline on märgata, et ehkki jutt käib omavalitsusest, ei ole (ei tohiks olla) kõne all pelgalt VALITSEMINE, vaid ka allumine, kord ja korraaustus, nagu ka vabadus ja iseseisvus ning selle kõige eeldused ja toimed; kõne all peaks olema ka JUHTIMINE koos täitmisega, HALDAMINE koos hooldamisega, SIDUSTAMINE koos koostööga, KORRALDAMINE koos tööjaotusega - nende kõigi eeldused ning otstarve.
Siinkohal ei saa jätta mainimata, et Riigikogus ja ka Valitsuses (ametkondades, sh ametkondade haldusalas olevates asutustes (EAS-s, Arengufondis, igaliiki kassades, liitudes jm) ei ole veel kordagi käsitatud sotsiaalset keskkonda, sotsiaalseid fenomene, mingi tegevuse sotsiaalseid eeldusi ega tagajärgi. Sama võib öelda (peab ütlema) ka vaimsuse ning vaimse ja psüühilise problemaatika tundmise ja arvestamise (loe: ignoreerimise või mittetundmise) kohta.
Kas te (maaelu komisjoni liikmed) kujutate ette, milline osa maarahvast on riigist, tööst, kultuurist, elust siin võõrdunud ja millisele osale on riik võõrandunud?
Kas te kujutate ette (või teate?), MIKS on niisugune olukord kujunenud?
Kas te kujutate ette, milline osa maarahvast elab vaesuses ja tunneb end absurdisituatsioonis - ei näe mingisugustki võimalust vaesusest välja rabelemiseks? NB! Kui te nende nähtuste ja protsesside põhjuseid ei tea, siis te ei saa ju mõelda välja meetmete süsteemi nende põhjuste kõrvaldamiseks ega luua süsteemi väärikalt, loovalt ja iseseisvalt elamise eelduste taastamiseks.
Kui te tahate edasi liikuda ja senisest paremini oma rahvast teenida, siis tuleb teil veel
- sõnastada ja avalikustada printsiibid, mille kohaselt on siiani tegutsetud ja printsiibid, mille kohaselt oleks mõistlik tegutseda edaspidi (mille järgimist tuleb siitpeale nõuda nii endalt kui kõigilt teistelt, kes valitsemisreformiga seondub).
- sõnastada ja avalikustada kriteeriumid, mille alusel on siiani hinnatud inimesi, nende tegevust ja tulemusi, organisatsioone ja institutsioone, nende koosseisu ja struktuuri, funktsioneerimist, muutumist ja arengut ning seejärel sõnastada ka need kriteeriumid, mille alusel oleks võimalik ja vaja seda teha edaspidi.
NB! Lähtekohaks seejuures ei saa olla (ei tohiks olla) mingi dokumendiga kooskõlas või vastuolus olev tegvus, vaid reaalselt kujunenud ELU: st inimeste võimalus ausalt, õiglaselt ja väärikalt elada, suhelda, osaleda ühiskonna- ja kultuurielus, õppida ja luua, teha tööd ja saada oma töö-, loome- jm tegevuse tulemuste eest sellist palka, mis katab elamis- jm kulud ning võimaldab tunda end vaba kodanikuna.
Kas te mäletate veel seda loitsu, mida 80-date lõpus, üksteisest kinni hoides, aina korrati ja korrati: "EESIMAA ON MEIE KÄTES, EESTIMAA ON MEIE KÄTES..."?
Näidake, kuidas te seda võimalust kasutate!
Jõudu!
Ülo Vooglaid
------------------------------------------------------------------------
Riigikogu pressiteade
9. juuni 2014
Maaelukomisjon suunas omavalitsuskorralduse reformi eelnõu täiskogu istungile
Riigikogu maaelukomisjon otsustas saata Isamaa ja Res Publica Liidu fraktsiooni algatatud omavalitsuskorralduse reformi seaduse eelnõu (647 SE) arutamiseks täiskogu istungile teisipäeval, 10. juunil ja tegi ettepaneku esimene lugemise lõpetada. Eelnõu näeb ette sätestada omavalitsuskorralduse reformi läbiviimise alused, kord, tähtajad ja tõmbekeskuste loetelu.
Komisjoni esimehe Kalvi Kõva sõnul ei tähenda langetatud otsus, et komisjonis toetatakse eelnõu esitatud kujul. „Ees seisab suur töö nii komisjonis kui ka valitsuses,“ ütles Kõva. „Koalitsioonilepe näeb ette töötada 2015. aastaks välja omavalitsusreformi kava, mis määratleks üheselt erinevate tasandite ülesanded ning nende ülesannete täitmiseks vajaliku rahastamismudeli. Kindlasti tuleb teha enam koostööd omavalitsusliitudega ning arvestada nendepoolseid seisukohti ja ettepanekuid.“
Komisjonis toimunud arutelul kuulati ära Eesti Maaomavalitsuste Liidu (EMOL) seisukohad. EMOL on andnud oma arvamuse nii eelnõu väljatöötamiskavatsuse kui ka kooskõlastamise etapis, kuid dialoogi eelnõu väljatöötajate ja omavalitsusliitude vahel tekkinud ei ole. EMOL-iga sama seisukohta jagas ka Eesti Linnade Liit (ELL). Nad märkisid, et eelnõu on suunatud kitsalt omavalitsusüksuste liitmisele nende territooriumide ühendamise teel, kuid lahendamata on jäetud sisulised küsimused nagu kohaliku omavalitsuse funktsioonid ja nende funktsioonide rahastamine. Samuti ei toeta omavalitsusliidud tõmbekeskuste mudeli põhist lähenemist. Viidati vähesele koostööle kohalike omavalitsuste ja maavalitsustega eelnõus pakutud tõmbekeskuste valikul. Lisaks tegi omavalitsusliite murelikuks kohaliku demokraatia areng pärast omavalitsusüksuste liitmist.
„Maaelukomisjon saatis eelnõu esimesele lugemisele sooviga tagada omavalitsuskorralduse reformi laiem arutelu, et leida koostöös omavalitsustega vastuvõetav suund muudatuste tegemiseks,“ märkis Kõva.
----------------------------------------------------------------------------------------------------------------------
> Riigikogu pressiteenistus
> Gunnar Paal, 6316351, 51902837
> gunnar.paal@riigikogu.ee
> päringud: press@riigikogu.ee
