Millist praktikat saab pidada PARIMAKS?

17. aprillil toimus Tartus  Huvitava Kooli parimate praktikate päev. (vt allpool HTM pressiteadet "Õpetajad jagasid parimaid praktikaid")

Millist praktikat saab pidada PARIMAKS?
Parim on üks. Parim on see, mis (kes) tuleb esikohale.
Kes, kus, millal ja mille alusel otsustas, et just see praktika on üldse hea ja pealegi parim?

Küllap paljud mäletavad veel, et vene ajal oli pikk periood, kus kõigil oli ette nähtud "areneda" just kogemuste varal. Milleks siis veel teadus ja teadlased, uuringud ja õpingud, kui edu saavutamiseks on vaja siin-seal, kõrvad kikkis, ringi käia ja teha seda, mis on kuskil tunnistatud "eesrindlikuks kogemuseks" ja mida nüüd kutsutakse "parimaks praktikaks"?  Milleks teooriad, milleks metodoloogia, metoodika ja didaktika, kui piisab kellegi matkimisest?
Milleks õpetajale haridus, kui ta võib tegutseda "parimate praktikate" valguses ja ei pea mitte kuskil mitte kuidagi vastutama selle eest, mis tema tegevusega kaasneb?

      Nõukogude ajal kujunes  "kogemuste vahetamine"  legaalseks vormiks ja igati soositud ettekäändeks sõita riigi kulul üksteisele külla ja käia mööda NSV Liidu avarusi napsi võtmas. "Kogemuste vahetajaid"  oli kõik kohad täis. Selline hullus saab tekkida, kui nn juhtivatele kohtadele satuvad profaanid, kes ei kujuta tegelikult veel ette, mida tähendab asjatundlikkus ning mille eest ja kuidas oleks vaja oma rahva ees vastutada.

      NB! Kogemust ei saa vahetada, osta ega müüa. Kogemust saab vaid omandada vahetu praktika kaudu, millega kaasneb emotsionaalne läbielamine. Muidugi võib kogemustest jutustada.  Kogemusi saab üldistada, mõtestada... , unustada. Kogemus kuulub selle omandanud subjektile. See, mis ühele mingites oludes, mingis olukorras ja situatsioonis sobib, ei pruugi teisele teistes oludes jne üldse sobida.
Kogemuse "üle võtmine" on nonsenss.
Väärtuseks on teadmise, oskuse ja kogemuse ühtsus, mida nimetatakse kvalifikatsiooniks. Kvalifikatsioon aga EI TEGUTSE; tegutseb (kui tegutseb) ISIKSUS. Moraalne õigus tegutsemiseks ÕPETAJANA  kujuneb mitte teiste tegevuse ("parimate praktikate") tundmise kaudu, vaid lapse (eri eas poiste ja tütarlaste) arengu, arengu tegurite ja kasvukeskkonna tundmise kaudu, laste iseseisvuse, rõõmu, usu, au, väärikuse austamise kaudu...
 
Selleks, et öelda, kas mingi kogemus on hea või halb (parim või eriti ohtlik), tuleb see MÕTESTADA. Iga  tegevuse tähendus kujuneb KONTEKSTIS. Olenevalt kontekstist, on (saab olla) igal tegevusel üheaegselt mitu tähendust.
Selleks, et mingit kogemust mõtestada, on vaja olla enam-vähem haritud inimene.
Selleks on kõige muu hulgas vaja teada, mis on, milline on ja milline peaks olema õpetaja ning ka nn haridusjuhtide haridus ja milline on ning peaks olema õpetaja, koolijuhi jt vastutus nii õppe ja kasvatuse sisu ja korraldamise eest kui ka tulemuste ning tagajärgede eest.
    Ammu oleks aeg aru saada, et põhimõtteliselt saab vastutada ja peab vastutama see, kes otsustab.

    Vaja oleks ka aduda, et huvi on õppe oluline eeldus (õppe korraldamise üks printsiip), aga mitte eesmärk!

Haridus- ja Teadusministeeriumis peaks ju olema mõni inimene, kes suudab käsitada õpet ja õppe eeldusi, tulemusi  ning tagajärgi mitte ainult ükshaaval ja eraldi, vaid ka vastastikustes seostes?
See aeg, kus HTM ametnikud ei tohtinud oma arvamuse avaldamiseks suudki lahti teha, peaks nüüd läbi olema!?

Parimat!
Ülo V.

18.04.2014 08:41, info@hm.ee kirjutas:

Haridus- ja Teadusministeerium
18.04.2014

Õpetajad jagasid parimaid praktikaid

Eile Tartus toimunud Huvitava Kooli parimate praktikate päeval jagasid kuue kooli õpetajad oma häid praktikaid, uuenduslikke kogemusi ja edulugusid uurimuslikkust õppest, kujundavast hindamisest ning elukestvast õppest ja karjääriplaneerimisest. Praktilistes töötubades jagasid oma kogemusi Tartu Katoliku Kooli, Randvere Kooli, Lähte Ühisgümnaasiumi, Viljandi Gümnaasiumi ja Tartu Descartes´i Lütseumi õpetajad.
Ürituse avas Haridus- ja Teadusministeeriumi asekantsler Mart Laidmets, kelle sõnul on Eestis palju häid näiteid koolidest, kus on õppimist edukalt huvitavaks tehtud, kuid sageli me ei tea nendest. „Selleks parimate praktikate päev ongi, et koolid saaksid üksteise headest kogemustest õppida ja ise otsustada, kas neid praktikaid üle võtta,“ ütles Laidmets. Lisaks Laidmetsale esinesid ettekannetega Tartu Kivilinna Gümnaasiumi direktor Karin Lukk, Rakett69 1. hooaja võitja Juhani Koppel ning Tartu Ülikooli haridusteadlased Juta Jaani ja Maria Jürimäe.
Parimate praktikate päeva korraldasid Haridus- ja Teadusministeeriumi algatus Huvitav Kool ning Tartu Ülikooli haridusuuringute ja õppekavaarenduse keskus. Osales ligi 100 õpetajat, koolijuhti ja haridushuvilist üle Eesti.
Algatus Huvitav Kool on ellu kutsutud, et peegeldada ühiskonna ootusi koolile ja haridusele ning tuua kooliteemadel rääkijate sekka ka haridussüsteemist tavaliselt väljaspool tegutsevate inimeste hääled. Eesmärk on motiveerida koole, lapsevanemaid ja kogukonda koostööle, muuta koolides toimuv nähtavaks ja tõsta esile neid, kes juba on kooli edukalt huvitavamaks teinud. Huvitava Kooli algatuse tegevustega saab end kursis hoida sotsiaalmeedia kanalite kaudu: www.huvitavkool.blogspot.com ja www.facebook.ee/huvitavkool.
Sandra Lillemaa
kommunikatsiooni koordinaator
algatus Huvitav Kool
Tel: (+372) 735 0322
E-post: Sandra.Lillemaa@hm.ee