07.08.2014 12:13,
ilmus
EESTI
RAHVUSRINGHÄÄLINGU PRESSITEADE: ERRil on
arvamusfestivalil oma lava, kogu sündmusest tuleb mahukas veebisaade
Veebiportaal ERR.ee
toob Paides 15.-16. augustil toimuva arvamusfestivali oma jälgijateni
põhjaliku otsesaatena. Kolmel festivalilaval toimuvast saab osa
kolme samaaegse ülekandena, mis näitavad Orulava ja Mäelava,
samuti ERRi enda lava arvamustevahetusi. Kohapealt teevad erisaateid
ja otselülitusi Vikerraadio, Raadio 4 ja Raadio 2.
Eesti
Rahvusringhäälingu laval arutletakse, kui vaba on Eesti
ajakirjandus, kas avalik-õiguslik meelelahutus on rahva raha
raiskamine, kas väliskorrespondendid on ainult ajakirjanikud või ka
diplomaadid, ja mitmel muul teemal.
ERRi lava esinejate
hulgas on Mihkel Kärmas, Ainar Ruussaar, Maire Aunaste, Raul Rebane,
Rein Lang, Urmas Oru, Sulev Vedler, Urmet Kook, Kaja Kallas, Neeme
Raud, Mihkel Kunnus, Urmas Paet jpt.
Rahvusringhäälingu
lava arutelude vaheliste pauside ajal näeb ERR.ee otseülekandes
intervjuusid festivalil jutuks võetud teemadel.
Arvamusfestivali
klubis naasevad kogu sündmuse alguses, 15. augustil kell 11-12 vaid
üheks korraks publiku ette Raadio 2 populaarse saate "Olukorrast
riigis" loonud endised ajakirjanikud, praegused poliitikud Anvar
Samost ja Hannes Rumm. Saadet saab jälgida kohapeal või kuulata
otse Raadio 2s teel festivalile.
Orulaval ja
Mäelaval räägitakse kahe festivalipäeva jooksul muu hulgas
väljarändest, dopinguvabast spordist, maavarade kasutamisest; üles
astuvad endised peaministrid; festival kulmineerub
parlamendierakondade juhtide debatiga.
ERRi laval 15.
augustil
13.05-14.00 Raadio
4: Venekeelne infoväli Eestis (kõlab samal ajal Raadio 4 eetris;
venekeelne)
Pärast Ukraina
sündmusi lahvatas Eestis taas arutelu, kas me peaksime tegema
rohkem, et venekeelne infoväli Eestis oleks vähem mõjutatud
Venemaa riiklikest huvidest. Mõned arvavad, et probleemi lahenduseks
on venekeelse telekanali loomine, teised aga on absoluutselt kindlad,
et ühine infoväli eksisteerib juba täna, kuid ainult noorte
inimeste elus. Mida olemasolevate rahaliste võimaluste raames saab
ette võtta ja kas sellest ka kasu võiks tõusta, arutavad
meediaeksperdid Ilja Sundelevitš, Olesja Rotar, Polina Volkova.
Arutelu juhid on Artur Aukon ja Kirill Krabu.
15.00-16.30 Kui
vaba on Eesti ajakirjandus?
Eesti on
ajakirjandusvabaduselt maailma tipus. Samas ei saa mööda
suhtekorralduse ja raha suurenevast mõjust ajakirjandusele. Ei kao
ka etteheited poliitilisest kallutatusest ning paratamatus on, et
online-meedia muudab ajakirjanduspraktikat ja -eetikat. Kas Eesti
ajakirjandusel õnnestub neis tingimustes ka tulevikus maailma kõige
vabamate hulka kuuluda? Selle üle arutavad "Pealtnägija"
ajakirjanik Mihkel Kärmas, rahvusringhäälingu ajakirjanduseetika
nõunik Tarmu Tammerk ja Eesti Meedia juhatuse esimees Mart Kadastik.
Arutelu juhib Ainar Ruussaar.
17.00-18.30 Kas
avalik-õiguslik meelelahutus on rahva raha raiskamine?
Et
rahvusringhääling peab tootma uudiseid ja kajastama poliitikat ning
süvakultuuri, sellega nõustuvad pea kõik inimesed. Ent
avalik-õiguslik meelelahutus ajab nii poliitikutel kui
meediaärimeestel tihti harja punaseks. Kas rahva maksuraha eest
"Eesti laulu", jalgpalli MMi, saadete "Tujurikkuja"
või "Tõuse ja sära!" näitamine ikka on mõistlik,
püüavad selgeks teha saatejuht Maire Aunaste, endine ETV
programmidirektor Raul Rebane, endine kultuuriminister Rein Lang ja
Kanal 2 juht Urmas Oru. Arutelu juhib Janek Luts.
19.00-20.30 "Jüri
Üdi klubi" erisaade
Saatejuhid on Rain
Kooli, Mihkel Kunnus ja Birk Rohelend.
ERRi laval 16.
augustil
11.05-12.00 "Rahva
teenrid"
Populaarses
jutusaates, mis läheb Vikerraadio otse-eetrisse ERRi lavalt,
analüüsivad sise- ja välispoliitilisi sündmusi Urmet Kook ja
Lauri Hussar rahvusringhäälingust ning Sulev Vedler Eesti
Ekspressist.
>
13.00-14.30 Kas
sellist esimest ja teist Eestit me tahtsimegi?
Kuidas vähendada
varanduslikku kihistumist ning kas ja kes sellega üldse tegelema
peab? On öeldud, et vaesus on nakkav. Aga kui on tegemist
viirushaigusega, on varem või hiljem vaja vaktsiin leiutada.
Arutelus osalevad Kaja Kallas, Kadri Simson ja Annely Akkermann.
Vestlust juhib Kaileen Mägi.
15.00-16.30 Eesti
väliskorrespondendi elu paradoksid. Kas ainult ajakirjanik või ka
diplomaat?
Kuidas tuua maailm
Eestisse ja viia Eesti maailma, selle üle arutlevad ERRi
väliskorrespondendid - endine USA ja tulevane Venemaa korrespondent
Neeme Raud, Brüsseli korrespondent Johannes Tralla, USA
korrespondent Lauri Tankler. Arutelu juhib välisminister Urmas Paet.
Anneli Tõevere-Kaur
Eesti
Rahvusringhääling
meediasuhete juht
628 4511
52 74 189
anneli.toevere-kaur@err.ee
www.err.ee
....................................................................................................................................................
Saatsin talle
järgmise kirja
Tere, Anneli !
Tore, et olete
alustanud tõsiselt ettevalmistusi selleks, et
arvamusfestival
kujuneks mitte pelgalt ürituseks, vaid sündmuseks,
kogu rahvas
saaks arvamusfestivalil mõeldust-öeldust mitte ainult hea ülevaate,
vaid saaks ka kodus kaasa ja edasi mõelda,
Vaatasin
http://www.arvamusfestival.ee/ ja nägin, et praegu ei ole veel
sõnastatud mitte ühtki probleemi.
Näha on hulk
entusiastlikke noori inimesi ja hulk teemasid.
Ka
rahvusringhäälingu laval on kavas ARUTADA,
kui vaba on
Eesti ajakirjandus,
kas
avalik-õiguslik meelelahutus on rahva raha raiskamine,
kas
väliskorrespondendid on ainult ajakirjanikud või ka diplomaadid, ja
mitmel muul teemal.
Miks te need teemad
käsile võtate? Kuhu te tahaksite välja jõuda?
Kas kellelgi on
mingi teadmine (mingi hulk usaldusväärset infot, sh fakte) tegeliku
olukorra kohta ja selle muutumise suuna, intensiivsuse ja põhjuste
kohta? Need kolm teemat on sõnastatud retooriliste küsimustena.
ERR ei ole mingi
lihtne osaleja! ERR -on kohustus hoida kõigel silm peal ja
saavutada, et tase oleks rahuldav.
Ülo
-----------------------
Sellele kirjale
vastas mitte Eesti Rahvusringhäälingu
meediasuhete
juht Anneli Tõevere-Kaur, vaid ERR-i juhatuse liige Anar Ruussaar
.........................................................................
08.08.2014 10:06,
Ainar Ruussaar kirjutas:
Lugupeetud härra
Vooglaid.
Tänan Teid
arvamusfestivali eel saadetud arvamusavalduse eest.
ERR-i eesmärk on
tõepoolest ARUTADA sellistel teemadel nagu ajakirjandusvabadus,
meelelahutus ja välismaailma kajastamine meie oma ajakirjanike pilgu
läbi. Probleeme, mis annavad ainet mõtlemiseks ja väljaütlemisteks,
on küll ja veel.
1. 1.
Ajakirjandusvabadus. Spintehnoloogid ning PR poisid- ja tüdrukud on
õppinud või õpetatud palju peenemateks tehnoloogideks, kui
tänapäevane toimetaja. Osaliselt info ja allikate hoomamatu
paljususe tõttu ja teisalt minu poolt viidatud seltskonna
professionaalsusele on ajakirjandus kogu maailmas muutunud hambutuks.
Ajakirjandus keskendub üha rohkem konfliktidele ja arvamuste
vahendamisele ning kahjuks üha vähem analüüsile. Arvukad ent
väikearvulised surverühmad on agressiivselt häälekad ja sundinud
ajakirjanikke põhjendamatule enesetsensuurile (näiteks homoabielude
teema või venelaste mõttemaailm Ukraina sõja valguses). Kas Teie
olete näiteks mõelnud või arutlenud, miks venekeelne media kasutab
Ukrainas alla tulistatud reisilennukist rääkides eranditult
väljendit “Boeing”, lääne meedia aga väljendit “Flight
FH-17”? Mina olen – ja see on üks ajakirjandusvabaduse või
selle puudumise ehe näide tänasest päevast.
2. 2.
Maksumaksja raha eest tehtav meelelahutus. Ma lihtsalt olen väsinud
kuulamast ja vaidlemast argumentidega, et maksudest kokku kogutav
riigieelarve on nii püha, et selle raha eest nalja ja tsirkust teha
on kuritegelik. Tahaks tõesti vaielda ja kuulda, millised argumendid
on nendel maksumaksjatel, kes oma raha eest lõõgastusest või
kultuuri kergematest vormidest kasvõi oma laste nimel (Lotte
multifilmid näiteks) keelduvad.
3. 3.
Välisriikides töötavad Eesti ajakirjanikud on omamoodi surve all.
Ühelt poolt on nende igapäevaseks ainsaks sidemeks kodumaaga sageli
vaid Eesti välisesindus, teiselt poolt on nende allikate haare ja
teiste riikide kolleegide maailmapilt kokkuvõttes palju avaram, kui
Tallinnas istuva Tallinna asju kajastava reporter oma. Kas Donbassis
sealseid venelasi intervjueeriv Eesti ajakirjanik läheb vastuollu
Eestis valdava mõttelaadiga ja ametliku poliitikaga, mis ei nõustu
Krimmi okupeerimisega?
Nagu näete,
teemasid on ja need ei ole õnneks ainult retoorilised.
Edu soovides,
Ainar Ruussaar
ERR-i juhatuse
liige
____________________________________________________________________________
Minu vastus
Tere, Ainar!
Tänan kiire ja
sisuka vastuse eest. Seda, et ülemus ise ning kiiresti ja sisuliselt
vastab, juhtub Eestis üsna harva (üha harvem)... Kirjadele enamasti
enam ei vastata, aga kui vastatakse, siis vastavad nn PR-tegelased
(avalike suhete korraldajad), keda koolitatakse viisakalt kõiki p...
sse saatama.
Kirjutad: "
Probleeme, mis annavad ainet mõtlemiseks ja väljaütlemisteks, on
küll ja veel. "
Vabanda, kui eksin,
aga mulle tundub, et meil on erinev kujutlus sõna "probleem"
sisust ja tähendusest.
Ole nii kena
ja kirjuta, millistel eeldustel Sul oleks võimalik käsitada ERR kui
probleemi.
NB! Vaja on
vähemalt kolme eeldust! Kas teie majas keegi teab, milliseid?
Sa märgid, et
ajakirjandus on kogu maailmas muutunud hambutuks.
Ole nii kena ja
esita oma hüpotees selle kohta, miks on Eesti ajakirjandus muutunud
naeruväärseks nunnutajaks.
Sa tood selle
põhjuseks agressiivselt häälekad väikearvulised surverühmad,
kes on sundinud ajakirjanikke põhjendamatule enesetsensuurile.
Minu meelest on
ajakirjanike väljaõpe ja täienduskoolitus alla igasugust arvestust
vilets.
Kas Sa, Ainar,
oled kuskil Eesti meedias kohanud SOTSIAALSE problemaatika
käsitamist. (Ära võta isiklikuks, aga märgin, et seda, muide, ei
ole veel kordagi esinenud ka KUKU "Keskpäevatunnis".)
Ühtki rida pole olnud lugeda ega kuulda selle kohta, milline osa
Eesti elanikkonnast elab probleemses ja milline osa absurdses
situatsioonis, milline osa valiku- ja milline osa
sundsituatsioonismilline osa on ühiskonnast võõrdunud ja millisele
osale on ühiskond võõrandunud. Oluline teave algaks järgmisest
sammust: "Miks on kujunenud selline olukord, miks on sellised
olud ja selline situatsioon. Alles seejärel saaks alata nn
konstruktiivne otsing. Leida oleks vaja MEETMETE SÜSTEEM nii
puudustest vabanemiseks kui ka edenemise, sh arengu soodustamiseks
(edenemiseks vajalik eelduste süsteemi loomiseks) Selleks on vaja
teoreetilist, metodoloogilist ja metoodilist ettevalmistust. Ilma
selleta tuleb otsingu asemel jututuba, mis võib olla rahuldab vaid
neid, kes on
a)
vastutustundetud mängurid,
b) infantiilsed
"suhtekorraldajad", kes tahaks "auru" välja
laskmise eest raha saada. (Muide, ka see raha on "MAKSUMAKSJA"
raha!)
Sa küsid, kas
ma olen mõelnud või arutlenud, miks venekeelne meedia kasutab
Ukrainas alla tulistatud reisilennukist rääkides eranditult
väljendit “Boeing”, lääne meedia aga väljendit “Flight
FH-17”?
Olen. See on
elementaarne.
Olen tegelenud
kommunikatsiooniteooriaga alates 1964. aastast. Olen uurinud
inimsuhteid ja suhtlemist-kohtlemist, inimeste käitumist nii mikro-
kui makrokeskkonnas ja vahendanud üliõpilastele sotsioloogia ja
sotsiaalpsühholoogia üldkursust. Kümmekond aastat olen vahendanud
ka kommunikatsiooni- ja interaktsiooniteooria erikursust. Kui see
Sind huvitab, võin näidata selles õppes vajalikke mudeleid. Võid
tulla üksi, aga kui soovid, võid võtta kaasa, keda tahad ja
vajalikuks pead. (Suve lõpuni olen Kohila taga, Pukamäe külas )
Ainar, Sa oled
ERR-s nüüd jälle suhteliselt uus ülemus ja ei pea kohe
umbkaitsesse tõmbuma. Märgin, et ERR-l on nii raadio kui TV poolel
mitu sellist regulaarset saadet, mida nimetatakse PROBLEEMSAADETEKS,
aga siiani ei ole mina üheski neist ühegi probleemi käsitamist
näinud ega kuulnud.
Seetõttu kaldun
arvama, et need kenad inimesed, kes saateid ette valmistavad ja kes
ka saateid juhivad, ei kujuta veel ette, kuidas tuleks toimida
selleks, et käsitada midagi probleemina. Olen Kuusele (FOORUM) ja ka
Rannamäele (VABERIIGI KODANIKUD) mõne korra kirjutanud, aga nad
kästiavad sellist märkust rünnakuna ja rapsivad vastu, selle
asemel, et üritada aru saada, milles asi, miks on nii juhtunud ja
mida oleks võimalik teha täbarast olukorrast välja pääsemiseks.
Seejuures on nad
kõik nõus rääkima (ARUTAMA) kasvõi tundide viisi elukestva õppe
tähtsusest.
Küllap nõustud, et
ajakirjandusvabadus EI TÄHENDA ajakirjanike vaba voli eksitada
rahvast ja teha, mis pähe tuleb -
- ajada põhjused ja tagajärjed segi,
- muuta vahendid eesmärkideks,
- salastada teabeallikaid,
- levitada süsteemitut mõtlemisviisi,
- nimetada lobisemist arutamiseks või kaasamiseks,
- esitada arvamusi ja kuuldusi teadmise pähe...?
Mis puutub
meelelahutusse, siis see on minu meelest eriti raske ja oluline.
Paraku saavad meelelautuses midagi korda saata vaid väga andekad ja
arukad inimesed. Neid, nagu kõik talente, on vaja otsida ja hoida,
nagu silmatera. Väga andekad inimesed on kõigist tundlikumad ja ka
hellemad...
ERR on üleni
maksumaksja raha eest. Seetõttu pole meelelahutuse rõhutamine
vajalik. Rahvusringhääling peab teenima (oma) rahvast.
Kas Sa oled mõelnud,
mida see tähendab ja millistel eeldustel saab ERR tegelikult teenida
oma rahvast ?
Kommertskanalid
kuuluvad inimestele, kelle eesmärgiks on TEENIDA RAHA. Nad teavad
suurepäraselt, et oma eesmärgi saavutavad nad seda paremini, mida
paremini õnnestub
- ERR kõrvale tõrjuda,
- halvata rahva tahe ja võõrutada võimalikult palju inimesi oma peaga mõtlemisest;
- murda usk endasse ja tulevikku; panna kogu rahvas läbutama;
- muuta igas eas inimesed manipuleerimise objektideks;
- sisendada hoolimatust, kurjust, vägivalda;
- naeruvääristada kultuuriväärtused;
- õigustada kultuuriväärtuste ja -normide ignoreerimist; "selgitada", et igaliiki käitumine võib paista hälbiva käitumisena vaid neile, kes on ajast ja elust maha jäänud, kes on tagurlike vaadetega ja uuendustele suletud;
Kas Sa Ainar, oled
mõelnud, millistel eeldustel Eesti hukkub ?
Küsin seda
lootuses, et kui Sa oled mõelnud ja leidnud, mis on Eestile eriti
ohtliik, siis saad (siis saab ERR) luua süsteemi nendele ohtudele
vastu seismiseks ja vastupidise toimega süsteemi rajamiseks
(hoidmiseka).
Eesti hävitamiseks
on vaja
ajada keel nii
segi, et inimesed ei saaks enam kuigi hästi üksteisest aru (Sh,
näiteks, saavutada, et isegi ajakirjanike hulgas, rääkimata
Riigikogust ja Valitsusest, poleks neid, kes saavad ühtviisi aru,
mis on PROBLEEM, EESMÄRK, VAHEND, SIDE, EDASISIDE, TAGASISIDE,
JUHTIMINE, MAJANDUS, HARIDUS, TEADUS, TERVIS jms) ,
avastada
andekad noored ja meelitada nad mistahes vahenditega igavesti ja
kindlasti siit minema; (Andekate noorte müüine-ostmine on kõige
rafineeritum ja tulusam inimkaubanduse artikkel, mis on prostituutide
müümisest kindlasti kordades tulusam.)
seletada, et
meil on turumajandus ja korraldada majanduselu igaliiki selliste
ABIDE ning TOETUSTE alusel, mis välistavad vajaduse olla haritud,
töökas, visa, järjekindel,
lõhkuda
perekond ja loomuliku iibe eeldused - usk, armastus, lootus ja
kindlusetunne.
Ainar, teemasid,
mille üle on huvitav vestelda, on tõesti palju. Mis meid (teid?)
segab nendel teemadel rääkida täna-homme ja iga päev?
Mis aga puutub
arutamisse sellisel suurel , kogu rahva tähelepanu keskmesse
tõstetud foorumil, siis see peaks olema KONSTRUKTIIVNE.
Muide, juba mitu
kuud on Siseministeeriumil Ida-Virumaal eriesindaja (nagu, mäletad,
oli omal ajal Indrek Tarand). Tema ka aina ARUTAB... Kuna ka temal
PROBLEEMI nägemise ja sõnastamise oskust pole, siis põhjuste
juurde ei pääse ja meetmete süsteemi loomisest ei saa juttugi
olla. Raha läheb, aeg läheb, jama kestab, ohud suurenevad,
ajakirjandus vaikib, sest ei ole võimeline probleeme nägema.
Ajakirjanikel oleks vaja meenutada ka mõtlemismeetodeid
(määratlemist ja eristamist, analüüsi ja sünteesi,
süstematiseerimist, klassifitseerimist, ekstrapoleerimist jms. Ära
neile seda ütle, sest siis nad vihastavad. Kas Sa oled Toompeal
kohanud kedagi, kes tahaks midagi (selgeks) õppida? Ajakirjanikega
on enam-vähem samamoodi.
Ainar, kui te
tahate, siis te veel jõuate näidata kõigile, kuidas ERR on tõusnud
tasemele, mis võimaldab saavutada Arvamusfestivalil selliseid
tulemusi, mida poleks mitte keegi muul viisil suutnud saavutada!
Arvamusfestival ei
tähenda seda, et teadmised-oskused ja arusaamine oleksid seal
ülearused!
Kõike head!
Ülo
56 66 01 22
_________________________________________________
Vastust ei
tulnud ja kirjutasin lisaks:
Tere, Ainar!
Tahtsin Sind (ERR-i)
veidi abistada, aga ma ei ole kindel, et see õnnestus ja võiks
õnnestuda edaspidi.
Ära ütle, et olen
kärsitu!
Mul on kahju, et
järjekordne võimalus aidata rahvast mõtlema kujunenud olude,
olukorra ja situatsiooni põhjuste avastamiseks ning meetmete
süsteemi loomiseks, läheb "vett vedama".
Olukorda, kus
inimesed on õnnelikud võimaluse üle üheskoos MINGITEL TEEMADEL
VESTELDA (lobiseda) tuleb käsitada ohumärgina. Kas Eesti ühiskond
on muutunud infantiilseks? Arutamine ei ole pelgalt "arvamuste
avaldamine"...
Eesti arengu
peamiseks tõkkeks on minu meelest harimatus ja selle peamiseks
põhjuseks omakorda põhjendamatu autoriteedistruktuur, milles ei
ole vaja olla vastutusvõimeline. Olukorras, kus lobisemisest a'la
"tähtis", "keeruline" jne, piisab, pole
vaja mõelda, luua ega õppida; vaja on olla ustav ja tunda
-mängureegleid.
Soovin festivalil
esinemiseks häid mõtteid.
Vaata-kuula, kas
arvamusfestivalil tuleb kõne alla
- VAESUS, selle põhjused ja meetmed vaesuse põhjuste vähendamiseks (kõrvaldamiseks),
- SÜNDIVUS, katastroofiliselt madala sündivuse põhjused ja meetmed nende põhjuste vähendamiseks (kõrvaldamiseks),
- VÄLJARÄNDAMINE, selle põhjused ja meetmed nende põhjuste vähendamiseks (kõrvaldamiseks),
- ELUPÕLETAMINE, selle põhjused ja meetmed võõrdumise, võõrandumise, indolentsuse, deprivaatsuse, eskapismi, anoomia, rollikonfliktide, konformsuse jms põhjuste vähendamiseks (kõrvaldamiseks),..
Vaata-kuula, ehkl
keegi TEAB, milline osa Eesti elanikkonnast (loe:eri eas meestest ja
naistest maal ja linnas) tunneb end probleemses ja milline osa
(miks?) absurdses situatsioonis. Ehk Sa kuuled-näed kedagi käsitamas
absurdisituatsiooni langemise põhjuseid?
Vaata-kuula, ehk
keegi TEAB, milline osa Eesti elanikkonnast tunneb end valiku- ja
milline osa sundsituatsioonis? Miks?
Ehk Sa juhtud
kuulma-nägema kedagi käsitamas valikusituatsiooni tunnuseid? (NB!
Otsustamine on võimalik vaid valikusituatsioonis! Vastutustunne ja
aktiivsus aga kujunevad just läbi OTSUSTAMISE.
Kas Sul endal on
mingi mudelina vormistatud mudel OTSUSE ja OTSUSTAMISE kohta? (Kui
Sul on, siis ole nii lahke ja saada mulle link selle leidmiseks.
Hiljuti ma üritasin vaadata kolmes ministeeriumis ja kahes
erakonnas, milline on seal kujutlus heast otsusest ja sellest
protseduurist, milles otsust tehakse. Kuskil ei saadaud isegi aru,
mida ma üldse tahan...)
Ehk Sa juhtud
nägema-kuulma kedagi, kes on fikseerinud praegused olud, praeguse
olukorra ja situatsiooni , mis kuskil (Ükskõik, millises
valdkonnas, piirkonnas, sfääris vm) on kujunenud, miilised on
muutumise tendentsid ja intensiivsus, millised on prognoosid...? Äkki
keegi oskab ja söandab ekstrapoleerida või tuletada mingil muul
teel kujutlusi tõenäoliselt kujuneva tuleviku kohta?
Loodan, et leiad
järgmine nädal mahti vastamiseks. Küllap oleme üksmeelsed selles,
et PROBLEEMIDE käsitamine ERR-s on oluline.
Parimat!
Ülo
Ainar, kas Leon
Festinger on Sulle tuttav nimi? Kas Sa tead, kuidas kujuneb,
ilmneb ja toimib KOGNITIIVNE DISSONANTS?
Näis, kas ERR -s on veel nii palju viisakust, et vastata ka sel
juhul kui seis on täbar?
