Augusti lõpus levitas Justiitsministeerium pressiteadet, et kutsub laste hälbivat käitumist edasi uurima.
Paraku on korduvalt ilmnenud ja ilmneb ka seekord, et Justiitsministeeriumi ametnikud peavad uuringuks küsitlusi. Tõsi, ega ka teistes ministeeriumides suuremat selgust ole, sest ülikoolides on samasugune "stiil".
Plen kümneid kordi palunud märgata ja arvestada, et küsitlus on MEETOD, mille abil on võimalik koguda ARVAMUSI. Küsitlusega kogutud arvamused iseloomustavad VASTAJAID (saab vastajaid süstematiseerida ja klassifitseerida).
Sellest on kümneid kordi räägitud ja kirjutatud, aga need jutud on olnud nagu vesi hane selga.
Loodetavasti ei soovi SDE ega ühegi teise erakonna juhtkond, et rahvas hakkaks pidama erakonda petuerakonnaks ja erakonna juhtkonda profaanideks või petturiteks.
Demokraatia sildi all on kujunenud päris hirmus olukord!
Presidendid on üks teise järel kutsunud taastama ühiskonnas usalduslikku dialoogi... Ei midagi!
Ühiskonna intellektuaalsest potentsiaalist pole Eestil endal kuigi palju kasu. Riik on pkka veel edasi- ja tagasisidestamata.
Täna tutvustati samalaadset "uuringut", mille tulemuste põhjal (???) väidetakse Justiitsministeeruimus, et 16-aastased lapsed orienteeruvad ühiskonna- ja kultuurielus küllalt hästi, et kohusetundlike ning vastutusvõimelistena osaleda KOV valimistel.
Suur osa täiskasvanud elanikkonnast on ühiskonnast võõrdunud ja suurele osale elanikkonnast on ühiskond võõrandunud. Võib uskuda, et oma osa on selles ka praegu kehtiv valimissüsteemil.
Ligi pooled valimisõiguslikud isikud ei käi üldse valimas. Miks?
Paljud käsitavad valimisi fiktsioonina. Miks?
Suur osa elanikkonnast maal ja linnas Narvast Vilsandi, Lilli ja Obinitsani, leiab, et on sattunud absurdisituatsiooni. Miks?
Suur osa Eesti elanikkonnast tunneb end mitte valiku-, vaid sundsituatsioonis. Miks?
Suur osa otsustuskogudesse sattunud (valitud?) isikutest ei kujuta kuigi hästi ette, millistel eeldustel oleks võimalik saadikuna olla "kõrgema võimu kandja". Miks?
Riigi- ja omavalitsusametnike , saadikute ja nende nõunike usaldusväärsus on väga oluline ja seda ei või kahjustada ühelgi juhul. Nendele küsimustele on vaja sisuliselt ja ausalt vastata. Vastamiseks ei piisa mingi küsitluseda kogutud andmetest...
Hälbivat käitumist on ühiskonnas palju. Kahjuks ei ole veel tehtud ühtki katset tuvastada eri vanuses poiste ja tütarlaste, noorukite ja neidude, meeste ja naiste hälbiva käitumise põhjuseid (funktsionaalsete ja kausaalsete seoste süsteemi). Kirjeldus EELNEB uuringule. Kirjeldus on vajalik selleks, et uuringu objekt fikseerida. (Praegu tuleb tõdeda, et ei ole kirjeldustki; on mingi hulk arvamusi.)
Mittemateriaalses keskkonnas ei saa otse ja vahetult muuta seda, mida oleks vaja muuta; mingil määral on võimalik muuta TEGUREID (nii neid, mis takistavad kui ka neid, mis soodustavad). Teadusliku uuringuga on vaja need tegurid (põhjuste süsteem) AVASTADA.
Soovitan korraldada seminar, kus oleks küne all
a) ühiskonna-alase uuringu eeldused ja
b) uuringutega tuvastatud faktide arvestamise eeldused.
----------------------------------------------------
29.08.2014 12:33, Katrin Lunt kirjutas:
Justiitsministeerium kutsub üles laste hälbivat käitumist edasi uurimaValminud on rahvusvahelise laste hälbiva käitumise uuringu ISRD-3 Eesti raport ning justiitsministeerium avaldab uuringu andmefaili, et soovijatel oleks võimalik Eesti noorte käitumise ja ohvriks langemise kohta kogutud andmeid edasisteks uurimistöödeks kasutada.Uuringu raportiga on võimalik tutvuda ja andmefail SPSSi jaoks alla laadida aadressil www.kriminaalpoliitika.ee/isrd.Detsembrist 2013 veebruarini 2014 läbi viidud uuring kirjeldab õigusrikkumiste ning ohvriks langemise levikut ja esinemissagedust Eesti 7.-9. klassi õpilaste hulgas. Lisaks näitab uuring, millised erinevad sotsiaalsed tegurid on seotud laste hälbiva käitumisega.Justiitsministeeriumi avaldatud raportis on lähemalt kirjutatud uuringu tulemustest, mille järgi:- Õigusrikkumiste levik laste seas on võrreldes 2006. aastaga langenud- Vägivallaga seotud õigusrikkumiste levik on märgatavalt vähenenud- 2014. aasta uuringu tulemuste järgi on võrreldes 2006. aastaga alkoholi ja kanepi proovimine noorte seas mõnevõrra vähenenud- Võrreldes poistega panevad tüdrukud vähem toime vägivalla õigusrikkumisi ja tõsisemaid varavastaseid õigusrikkumisi- Alkoholi tarbimine on rohkem levinud tüdrukute, kanepi tarvitamine aga poiste seas- Vene lapsed panevad võrreldes eesti lastega õigusrikkumisi toime sagedamini- Alkoholi tarbimine on rohkem levinud eesti noorte seas, kanepitoodete tarvitamine on vene ja eesti noortel sarnane- 2014. aastal on varguse ohvriks langenud iga viies laps vanuses 13-16 aastat- 7% lastest vastas, et viimase aasta jooksul on neid keegi nii kõvasti löönud või vigastanud, et nad vajasid arstiabi- 16% lastest on kogenud kiusamist interneti vahendusel, e-maili või SMSi teel- Tüdrukud satuvad poistega võrreldes sagedamini küberkiusamise ja varguse ohvriks- Absoluutselt kõikide uuritavate kuritegude puhul on vene laste ohvriks langemine võrreldes eesti lastega sagedam- Ohvriks langemisest politseile reeglina ei teatata- Kõige sagedamini langevad lapsed kuriteo ohvriks koolis või selle ümbruses- 22% lastest on olnud koolikiusamise ohvriks, 17% on ise teisi kiusanud- Laste õigusrikkumiste toimepanemise riskiks ei ole perekonna madal sotsiaal-majanduslik staatus või olukord, kui peres on ainult üks vanem- Oluliseks kaitseteguriks on vanemate teadlikkus lapse tegevustest: milliste sõpradega kus ja kuidas laps oma vaba aega veedab- Lapse õigusrikkumiste toimepanemise riskifaktoriks on pinged ja konfliktid perekonnas- Lapse füüsiline karistamine ja väärkohtlemine tõstab lapse õigusrikkumiste toimepanemise riski- Kokku vastas 17% alaealistest, et üks vanematest või mõlemad vanemad töötavad välismaal- Suurem õigusrikkumiste toimepanemise oht on noortel, kes kas elavad omaette või kelle eest hoolitsevad kaugemad sugulased või tuttavad.Uuringus küsitleti kokku 3631 õpilast nii eesti kui ka vene koolidest. Uuringu teostas justiitsministeeriumi tellimusel Tartu Ülikool.Justiitsministeeriumis tutvustati uuringu esialgseid tulemusi käesoleva aasta 5. mail, sellekohane pressiteade on kättesaadav http://www.just.ee/et/uudised/laste-oigusrikkumiste-arv-vahenenud-kuid-ohvrikslangemine-sagenenud.LugupidamisegaKatrin LuntAvalike suhete juhtJustiitsministeeriumTel: 620 8118; 527 6806
_______________________________________________ EAL ei vastuta saadetud pressiteadete sisu eest Pressiteated mailing list Pressiteated@eal.ee http://eal.ee/mailman/listinfo/pressiteated_eal.ee
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar