loeng eriliselt raske aga ka eriliselt tõhus õppemeetod.

Rahvaalgatuslistis võib lugeda: "Loengud on  ammu ajast ja arust õpetamise viis."

Minu meelest on loeng eriliselt raske aga ka eriliselt tõhus õppemeetod. Paraku on juba raske leida õppejõude, kes seda meetodit valdavad. Normaalsetes ülikoolides on õppejõul ca kaks loengut nädalas.
Loengu pidamiseks on vaja olla asjatundja. Ehkki loengutsükli ettevalmistamine võib kesta aastaid, kulub iga konkreetse loengu ettevalmistamiseks veel mitu päeva. Just loengu kaudu lähevad rõhud kohale ja  eri vaatepunktidest nähtud pildid kujunevad uueks tervikuks. Loenguga saab  kujuneda kärg (klassifikatsioonide süsteem), millesse saab igaüks palju aastaid lisa korjata.
Iga loeng võib olla (peaks olema) üliõpilastele SÜNDMUS.
Heal juhul on loeng nagu kunstiteos, milles ei ole midagi puudu ega ülearu.
Loeng on (võib olla) arengukeskkond ja arengutegur, aga võib juhtuda, et ajaraiskamise vorm..

Keegi, kelle küllalt suur kogemus ja kellel on olnud aega ja õnne katsetada, modelleerida, mõelda ja mõtestada oma ning teiste õppekogemust, võiks siin näidata, millest sõltub üliõpilaste areng isiksuseks, kes suudab ja tahab tegutseda enesejuhtimise ja sotsiaalse juhtimise subjektina, orienteerub ühiskonna- ja kultuuriseostes, kannab endas isamaalisi aateid, tahab olla aus ja hooliv ning usub oma rahvasse.
Näidaku, kes oskab, kuidas kujuneb inimene mitte ainult spetsialistiks ja generalistiks, vaid haritlaseks, kuidas kujuneb kõrge kvalifikatsioon, tugev motivatsioon, sobiv orientatsioon, lai eruditsioon, rahuldav affiliatsioon, usaldatav intuitsioon, kaasaega sobiv stiil jm oluline.
Ülikoolis, kus  on (oletame, et on) rahuldav erialaõpe, ent pole soovi ega võimekust arvestada, et eriala ei rakendu (rakendub, kui saab, kui kutsutakse, valitakse, võetakse ... INIMENE). Lisaks eralasele ettevalmistusele on siis vaja ka kutsealast ja ametialast, loome- ja tunnetusalast, elu-, töö ja kaitsealast ettevalmistust.
Kes teab, milliseid meetodeid oleks vaja ülikooliõppes kasutada? (Millisid meetodeid peaksid ülikooli ja kõrgkooli õppejõud valdama?) Ükski meetod, ka mitte loeng, ei saa asendada kõiki teisi. Igal meetodil on oma head ja vead. Kahjuks ei ole kõigil õppejõududel andragoogika-alast ettevalmistust ja nii mõnigi arvab, et loeng ongi selline minnalaskmise vorm, milles õppejõud loeb kuskilt midagi valju häälega nii aeglaselt ette, et  üliõpilased jõuaksid küllalt palju konspekteerida.
Loengut (elavat suhtlust tervikut valdavate isiksustega)  ei saanud asendada raamatud ega saa ka internet vm.

Ülo vooglaid
-----------------------------------

01.09.2014 09:14, Kaupo Kukli kirjutas:

"Loengud on  ammu ajast ja arust õpetamise viis."
 :-)
Millegipärast ei taha tehnoloogiliselt tugevad lääneriigid neist eriti loobuda, tundub. Ja loengulkäimisega seonduv distsipliin on neil palju tugevam kui meil. Karta on, et kaug-idas on see veel karmim. Meil pannakse küll päris lõdva randmega, see on õigus. Tullakse kui tahetakse ja jalutatakse sisse-välja kui tahetakse. Nojah, me olemegi ju see e-riik ja lääs on maha jäänud. :-) :-) :-) Kõik vist loevad iga päev läbi palju internetimaterjale ja kirjutavad sinna, eks ole? No vähemalt sellest unistada on cool ning kaasaaegne... :-) Aga kas märkate irooniat neil juhtudel, kui vaadatakse netist mingi MITi või Columbia LOENGUID? Mingi guru taidleb tahvli ees ja kirjutab sinna kriidiga, ning teeb pallide ja trafodega laual füüsikakatseid, nagu meil nõuka ajal ennemuiste. Ja auditoorium on täis. Tõsi küll, ta oskab hästi rääkida ja asja ilmselt selgeks teha.