Targemaks saab uurides, mõeldes, avastades, mõtestades...
Täna lugesin artiklit sellest, kuds Etioopia ühes kolkakülas anti lastele võimalus kastist mingeid karpe võtta ja üllatuseks avastada, et karbis on mingi elektrooniline vidin (päiksepatareidega e-pad. (vt http://www.ami.ee/kuidas-toimub-oppimine/ ) Keegi kellelegi midagi ei õpetanud, aga kõik olid õhinaga tegevuses ja said päris kiiresti edsi...
Olen tänulik selle huvitava ja mõtlemapaneva sõnumi avaldamise eest.
Paraku ei sisalda tekst vastust pealkirjaks olevale küsimusele. Kui nad tahavad edasi minna, peavad nad võtma käsile TEGEVUSSÜSTEEMI. Vaja on avada paradoks, et käsitades õppimist ei ole võimalik saada selgust õppimise kohta. Vaatluse alla tuleb võtta tegevussüsteem, mille kõik elemendid sisaldavad mingil määral antud süsteemi teisi elemente (teisi tegevusi). Teiste sõnadega: õppimine sisaldab pisut uurimist, pisut töötamist, loomist, mängimist jne, nagu ka töötamine sisaldab pisut õppimist, uurimist, mängimist, loomist jt tegevusi.
Antud juhtum oli hea näide avastusliku õppe kohta. Seal ei saanud lapsed üldse midagi ÕPPIDA. Neil avanes võimalus avastada, uurida, luua (enda jaoks) seda, mida polnud kuskilt saada. Pole kahtlustki, et see oli lastele väga põnev. Lisaks e-padile said nad selgemaks muudki ja tublimaks paljus muuski mõttes: muutusid enesekindlamaks, lisandus eneseusku, usku tulevikku, võimekusse...
Kas võib juhtuda, et õpetaja ja õpiku, töövihiku ja hindamise kaudu korraldatud reproduktiivne „õppimine“ kahjustab lapsi?
Saatsin kirja õpetajate listi ja palusin neid, kes on õppimise üle veidi (päris palju?) mõelnud, kirjutada,
1) kes on õppimise subjekt;
2) mis on (saab olla) õppimise objekt;
3) millest sõltub õppimine;
4) millist osa etendab õppes laste vabadus ja õigus olla endaks, õigus otsida ja eksida, huvi, tahe, tervis, rõõmus meeleolu, hooliv ja usalduslik suhe, aja- ja ruumiküllus, eneseteostuse võimalus, imestus, tunnustus jms;
5) mille poolest erineb õppimine tuupimisest;
6) mis on teadmine;
7) kuidas ja milliste kriteeriumide alusel oleks võimalik hinnata teadmise kvaliteeti;
8) mis on oskamine;
9) kuidas ja milliste kriteeriumide alusel saaks hinnata oskamise kvaliteeti;
10) kuidas saavutada, et teadmine, oskamine ja arusaamine põimuksid?
-----------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------
Näis, kas pele Tiiu Kuurme veel mõni õppejõud (kasvatusteadlane või haridusteadlane) vm juhtiv jõud HTM –st või Riigikogust sel teemal sõna võtab?
Näis, kas keegi söandab öelda, et selle põhjal, kuidas üldhariduskooli IX klassi õpilased OSKAVAD midagi, ei saa teha järeldusi ei nende laste (ammugi mitte kõigi Eeesti õpilaste) hariduse ega haridussüsteemi kohta?
Näis, kas keegi tuletab kellelegi avalikult meelde, et valetamine on inetu tegu, et valetamisele ning sundusele rajatud süsteeemi ei sobi ülistada ja lisab, et enesekiitus haiseb?
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar