Prof.em. Raik Mikelsaar on imetlusväärse visadusega käivitanud mõttevahetuse Rahvaalgatuspartei (RAP) asutamiseks.
Vaevalt küll keegi peab uue erakonna asutamist kergeks ja lihtsaks. See ülesanne on keeruline igas mõttes: organisatsioonilises, majanduslikus, sotsio-kultuurilises, õiguslikus, aga eeskätt kõlbelises mõttes.
Lisasin väitlusse mõne detaili.
-------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------
Raik kirjutab (täistekst on allpool): "See ongi see väärdefinitsioon praeguse erakonnaseaduse paragrahvis 1, mida kritiseerisin nii mina kui ka Liia Hänni: "Erakond (partei) on Eesti kodanike vabatahtlik poliitiline ühendus, mille eesmärgiks on oma liikmete ja toetajaskonna poliitiliste huvide väljendamine ning riigivõimu ja kohaliku omavalitsuse teostamine." Ei ühtegi sõna riigi huvide eest seismisest, hüvasti meie politoloogia klassiku Eduard Laamanni õilis demokraatia: erakond teenigu riiki, mitte vastupidi! nagu ma Rait Marustele soovitasin - see definitsioon on esimene asi, mida erakonnaseaduses korda tuleb seada, muidu me ju kinnistame praegust finantsoligarhia jms ülemvõimu ja poliitiline olukord läheb veel hullemaks."
Raik väidab, et meie vajame hoopis parteisid, kellel on missioonitundel ja tervel mõistusel põhinevad ideaalid, mille elluviimisega viime mitte ainult kitsaid ringkondi, vaid tervet riiki ja rahvast edasi!
-----------------------------------------------------------------------------------------
Enne kõike muud vajame me kainet mõistust selleks, et aru saada vajadusest käsitada
- Eestis kujunenud olusid, olukorda ja situatsiooni sellistena, nagu need tegelikult on;
- erakondi (parteisid) sellistena, nagu need tegelikult on;
- Riigikogu sellisena, nagu see tegelikult on;
- KOV sellisena, nagu see tegelikult on;
- inimest sellisena, nagu ta tegelikult Eestis elab, tegutseb, usub-loodab...
Kui see analüüs õnnestub, siis on vaja leida (ette valmistada) järgmisse kontsentrisse päris palju inimesi, kellel on lisaks heale tahtele ja õiglustundele, usule ja lootusele ka valmidus pühenduda, humaanne maailmavaade, vääramatu soov (tahe) teenida oma maad ja rahvast ning hulk muid eeldusi, sh kaasajal rahuldavaks peetav ettevalmistus:
a) analüütiliseks tööks (mitte ainult tegeliku olukorra, olude ja situatsiooni ning nende muutumise suuna ning intensiivsuse fikseerimiseks (kirjeldamiseks), vaid põhjuste (kausaalsete ja funktsionaalsete seoste süsteemi) avastamiseks, sõnastamiseks ja avalikustamiseks);
b) prognooside ja stsenaariumide loomiseks,
c) sihtide ja eesmärkide seadmiseks;
d) alternatiivsete lahendusvariantide (strateegiate) kavandamiseks;
e) vahendite (sh ressursside ja nende kasutamiseks vajalike tingimuste süsteemi) valikuks;
f) tegutsemisprintsiipide (süsteemi) kehtestamiseks;
g) juhtimise objektide modelleerimiseks (käsitamiseks probleemidena nii staatikas kui ka dünaamikas);
h) valitsemise, haldamise, sidustamise jt eesmärgistatud süsteemide modelleerimiseks;
i) inimeste, tegevuste, tulemuste, keskkonna jms hindamiseks vajalike kriteeriumide süsteemi loomiseks;
j) tegutsemise edasi- ja tagasisidestamiseks nii ühiskonna- kui ka kultuurikontekstis;
k) sellise kommunikatsioonisüsteemi kavandamiseks, millele tänu saaks elanikkond tegelikukt osaleda endale, kogukonnale ja ühiskonnale olulistes arutlustes, otsustamises, otsuste teostamises ning tulemuste/tagajärgede hindamises;
l) sellise haridussüsteemi kavandamiseks, milles inimesed saaksid kujuneda haritud inimesteks (ühiskond haritud ühiskonnaks) ning püsida elukestvas õppes. jne
Mulle tundub, et nendest (vähestest) haritlastest, kes on üldse veel altid kaasa (edasi, tagasi või järele) mõtlema ühiskonna hoidmiseks ja edendamiseks, on mõned ikka veel seda meelt, et Eestis on võimalik
- luua uus ja seekord juba ausalt oma rahvast (mitte erakonna
juhtkonda ja valimiskampaania rahastajaid) teeniv erakond, kus
valimisnimekirjadesse kantakse üksnes neid, kes
- tunnevad kehtivat EL ja Eesti seadusandlust ning saavad aru, mida on vaja ja võimalik Eestis reguleerida õiguslike, majanuslike, kultuuriliste, poliitiliste, ideoloogiliste ja muude vahenditega;
- oskavad käsitada ühiskonda, selle metasüsteeme ja alasüsteeme, osi ja elemente kui probleeme nii staatiks (fenomenidena) kui ka dünaamikas (protsessidena);
- kujutavad ette milles ja kuidas esindada Eestit
rahvusvahelises suhtluses;
- tahavada olla ausad, õiglased, hoolivad ja ustavad;
- ei salli pettust, näimiseks mõeldud paatost, ülbitsemist, ükskõiksust , valetamist jms:
- saavad aru, et probleemid on (saavad olla) vaid subjektidel; et probleeme ei saa lahendada; et vähebdada (mõnikord ka kõrvaldada) on võimalik probleemina tunnetatud vastuolude põhjuseid;
- aduvad, et rahuldavad saavad olla vaid süsteemsed käsitused
ja lahendused,
- eristavad objektiivset ja subjektiivset regulatsiooni;
suudavad ja tahavad teha kõik võimaliku iseregulatsiooni
hoidmiseks ning kindlustamiseks;
- saavad sisuliselt aru ühiskonna eri regulatsiooni- ja juhtimistasandite seostest;
- regulatsioonimehhanismide loomisest, rakendamisest ning korrigeerimisest, kui selleks peaks vajadus tekkima.
- tunnevad riiki kui funktsioneerivat, muutuvat ja arenevat institutsionaalset süsteemi;
- saavad sisuliselt aru, mis on riigis rahuldavalt hästi, lubamatult halvasti, puudu ja ikka veel ülearu;
- jõuda selgusele, mida see tähendab, et rahvas on kõrgema võimu kandja;
- teadvustada, millistel eeldustel on inimestel võimalik osaleda VALIMISTEL;
- saavutada arusaam, et õigusega osaleda valimistel kaasneb ka
kellegi kohustus luua õiguse kasutamiseks vajalikud
eeldused ning ka vastutada selle eest, mida keegi teeb
(jätab tegemata) ja mis selle tegevusega kaasneb,
- korraldada formaalne ja mitteformaalne regulatsioon kõlbeliselt korrektsel alusel.
Tundub, et Raik'i kujutluses on "demokraatia" midagi sellist, mida on ette nähtud pidada heaks ja mis ei ole mõeldud massidega manipuleerimiseks.
Kellel pisutki kogemust, see teab, et tegelikult tunnistatakse Toompeal ainult reaalset jõudu.
Need, kes on harjunud ajama mesijuttu selleks, et võimul püsida, ei soostu võimu jagama, ammugi mitte võimult lahkuma. Mingi definitsiooni muutmine Erakonnaseaduses ei tähenda vähimatki!
Kuidas seletada, et nn riiklikult tähtsate teemade arutamine Riigikogus on kujunenud farsiks ?
Küllap keegi vaatas-kuulas viimast arutlust http://www.riigikogu.ee/?op=steno&stcommand=stenogramm&date=1387439837
Arutluse tase oli lapsik ja välja ei saanud jõuda kuhugi.
"Linnuke " läks kirja.
Muidugi võiks nüüd öelda, et mida te virisete jne.
Sellist süsteem, mis on üleni mäda, ei saa (ei või) täiustada, seda on vaja MUUTA.
Ülo Vooglaid
21.12.2013 01:55, Raik Mikelsaar
kirjutas:
Tere, Marko!jätkuraha
Aitäh diskuteerimast, aga kahjuks enamik Su argumente vett ei pea. Võiksid ikka Liia Hänni ja Mark Soosaare artiklid ning manusesse lisatud materjalid ja ka erakonnaseaduse põhjalikult läbi lugeda ja probleemi üle põhjalikumalt järele mõelda. Kahju oleks, kui Su erakonnakaaslased aseesimehe seisukohti jagaksid, lootsin just, et Rahvaalgatuspartei (RAP) võiks Rohelistega koostööd teha.
Tore küll, kui teen kõik demokraatia tagamiseks ja siis tuled Sina üleni valges ja leiad, et vastavasuunalised ettepanekud hoopis vastanduvad selle olemusele. Kas aga ikka vastanduivad?
Sul on uhke lause: "Erakondade rahastamine rangelt "ülaltpoolt" allutab nad riigivõimu kontrollile, olles niimoodi suur samm Putini Venemaaga sarnaneva ühiskonna suunas."
Milleks see jutt rahastamisest "ülaltpoolt", riigivõimu kontrollist ja Putini Venemaast, võta ja loe meie oma Riigikogu poolt 1994. a vastu võetud erakonnaseaduse paragrahvi 11: "Riigikogus esindatud erakonnal on õigus eraldisele riigieelarvest. Erakonnale eraldatakse iga aasta kohta proportsionaalselt Riigikogu valimistel saadud kohtade arvule summa, mis sätestatakse igal aastal riigieelarves..." Paremat demokraatiat on raske välja mõelda, või Sa soovitad eraldada riigiraha ebaproportsionaalselt valimistulemustele? Või on Sul veel kusagil varnast võtta puhtam ja objektiivsem finants, kui neutraalne riigiraha ühiskatlast? Loe RAP valimisplatvormi - on ettepanek täpsustada erakonnaseadust nii, et seda esimesel aastal ülimalt demokraatlikult jagatud riigiraha nimetataks stardirahaks. Jah, valimisjärgsetel aastatel tuleks erakondade rahastamine allutada meie riigi kontrollile selles mõttes, et siis antaks nn jätkuraha vastavalt aasta jooksult tehtud töö tulemustele. Seda nn Lessigi printsiipi soovitasid Eestis rakendada Tanel Tammet ja Liia Hänni. Arvan, et see oleks suurepäraseks RK töö regulaatoriks ja stimulaatoriks ning tuleks kiiresti erakonnaseadusse juurutada.
Su järgmine lause on: "Traditsioonilises toimivas demokraatias kujutavad erakonnad ehk parteid endast altpoolt tuleval initsiatiivil loodud mõttekaaslaste ühendusi, mille ambitsioon on viia teatud hulk sarnase maailmavaatega inimesi võimu teostama". Ei, Marko, meie ei vaja sellist kildkonda-e r a konda, mida luuakse ebademokraatlikult kusagil tumedas allilmas, mille ambitsiooniks on vaid teatud kliki võimuletulek ilma riigi huve silmas pidamata. See ongi see väärdefinitsioon praeguse erakonnaseaduse paragrahvis 1, mida kritiseerisin nii mina kui ka Liia Hänni: "Erakond (partei) on Eesti kodanike vabatahtlik poliitiline ühendus, mille eesmärgiks on oma liikmete ja toetajaskonna poliitiliste huvide väljendamine ning riigivõimu ja kohaliku omavalitsuse teostamine." Ei ühtegi sõna riigi huvide eest seismisest, hüvasti meie politoloogia klassiku Eduard Laamanni õilis demokraatia: erakond teenigu riiki, mitte vastupidi! nagu ma Rait Marustele soovitasin - see definitsioon on esimene asi, mida erakonnaseaduses korda tuleb seada, muidu me ju kinnistamr praegust finantsoligarhia jms ülemvõimu ja poliitiline olukord läheb veel hullemaks. Meie vajame hoopis parteisid, kellel on missioonitundel ja tervel mõistusel põhinevad ideaalid, mille elluviimisega viime mitte ainult kitsaid ringkondi, vaid tervet riiki ja rahvast edasi!
Ja kellele on tarvis Su järgmist häma: "...annetus, mis ideaalis peaks olema erakonna maailmavaadet jagava inimese panus selle maailmavaate teostamisse. Möönan, et see annab ka võimaluse "teenuse ostmiseks" erakonnalt, millisest riskist lähtudes seatakse annetustele piiranguid, nagu praegu Eestis annetused ainult eraisikutelt, ja nõutakse läbipaistvust. Erakondade riiklik rahastamine on praegu Eesti riigis "preemia" tulemuse eest, milleks on esindatus Riigikogus."? Mis panust ja annetuste piiramist ja üldse annetuste janti vaja on, mis igasuguseid otsuseid kallutavad, kui riigikassast antakse ranges vastavuses objektiivsel viisil korralikku puhast riigi raha ? Et üritus õige ja üdini demokraatlik oleks , baseerugem vaid riigirahadel Ja mis "preemia" see riigiraha on - seda raha eraldatagu asjaajamiseks ja töötasuks piisavas hulgas riiklikult tähtsa poliittöö tegemiseks, mitte autasuks. Liikmemaksud ei puutu siin asjasse, kui keegi teeb muud tööd ja saab selle eest tasu, kas ta siis peab veel selle töötasu saamiseks kõigepealt oma isiklikku raha kusagile üle kandma? Kui liikmemakse üldse vaja on, kasutatagu neid omavaheliseks tarbeks.
Selleks, et meie maksumaksjate raha kasutamise sihipärasust tagada, tuleb valimisteks tehtud kulutuste kohta vastavalt erakonnaseaduse paragrahvile nr 10-5 tehtud aruannete avalikke kokkuvõtteid rangelt kontrollida. Nagu RAP platvormis näidatud, tuleb kiiresti keelata riigi raha kulutamine sisututeks hiigelreklaamideks ja valimisplatvormide ja kandidaatides tutvustamist tuleb teha võrdlevalt-kompleksselt vaid selleks ühiselt kasutatavates kohtades.
Erakonnaseaduse paragrahvi 10-3 järgi ei tohi ettevõtted, asutused ja organisatsioonid (kui kitsa ringkonna huvide kandjad - RM) erakondi finantseerida. Minu arvates tuleks siia lisada ka eraisikutelt annetuste võtmise keeld. Paragrahvi 10-4 alusel ei või erakond võtta raha v ä l i s r i i g i riigivõimu või kohaliku omavalitsuse organilt...ettevõttelt, asutuselt või oreganisatsioonilt. Minu arvates tuleks keelata ka rahaliste toetuste vastuvõtmine välisriigi erakondadelt. Niigi kurdame Eesti iseseisvuse vähenemist Euro-liidus ja nüüd veel seoksime end välismaiste erakondade lõa otsa. See mida Sa, Marko, propageerid, on riigi iseseisvuse vastane tegevus!
Ainus õige asi, mida Sa soovitad, on kautsjoni kaotamine uute erakondade asutamisel - kautsjonit rakendatagu KOV valimistel "peibutuspartide" vaos hoidmiseks. Uute parteide asutamine poliitkriisi aegadel on väga vajalik, neile tuleks asutamise jaoks vähemalt kulupõhine rahastus määrata.
Miks peaks riigirahastus senistele erakondadele "betoneeringu" tagama? Märkisin ju juba, et riigirahastust jagatakse valimistulemuste põhiselt kõigile - vanadele ja uutele erakondadele.
Kui Sa jutu valmissüsteemi kardinaalse muutmise võimalustele viisid, siis seda saab teha vaid uute erakondade kaudu, kes parlamenti jõudes vanu seadusi muudaksid või uusi looksid. Sisuliselt kõige õigem pole mitte erakonna-valimiste asemel üksikisiku-valimiste süsteemi rajamine, vaid valimisplatvormi-valimise sisseseadmine. Valimisplatvormide juures oleks kollektiivselt vastava partei esindajaskond, kust pärast valimisi vastavalt valimistulemustele proportsionaalselt RK minevate liikmete arv ja konkreetsed liikmed välja pakutaks. Selleks, et vähendada onupojapoliitikat ja riigivõimu stagneerumist, peab iga RK valimise korral erakond uue kandidaatide nimestikuga välja tulema. Värske luud pühib alati paremini, kui vana.
Oma kirja eelviimases lõigus kirjutad veel rahastamise mõjust valimistulemustele. Aga see ongi nn "häälte ostmine" - kriminaalkuritegu, millega loomulikult tuleb demokraatia tagamiseks kõigi vahenditega võidelda.
Head diskussiooni jätku soovib Raik Mikelsaar
20.12.2013 23:58, mark soosaar kirjutas:
Tere Marko!Aitäh diskuteerimast, aga kahjuks enamik Su argumente vett ei pea. Võiksid ikka Liia Hänni ja Mark Soosaare artiklid ning manusesse lisatud materjalid ja ka erakonnaseaduse põhjalikult läbi lugeda ja probleemi üle põhjalikumalt järele mõelda. Kahju oleks, kui Su erakonnakaaslased aseesimehe seisukohti jagaksid, lootsin just, et Rahvaalgatuspartei (RAP) võiks Rohelistega koostööd teha.
Tore küll, kui teen kõik demokraatia tagamiseks ja siis tuled Sina üleni valges ja leiad, et vastavasuunalised ettepanekud hoopis vastanduvad selle olemusele. Kas aga ikka vastanduivad?
Sul on uhke lause: "Erakondade rahastamine rangelt "ülaltpoolt" allutab nad riigivõimu kontrollile, olles niimoodi suur samm Putini Venemaaga sarnaneva ühiskonna suunas."
Milleks see jutt rahastamisest "ülaltpoolt", riigivõimu kontrollist ja Putini Venemaast, võta ja loe meie oma Riigikogu poolt 1994. a vastu võetud erakonnaseaduse paragrahvi 11: "Riigikogus esindatud erakonnal on õigus eraldisele riigieelarvest. Erakonnale eraldatakse iga aasta kohta proportsionaalselt Riigikogu valimistel saadud kohtade arvule summa, mis sätestatakse igal aastal riigieelarves..." Paremat demokraatiat on raske välja mõelda, või Sa soovitad eraldada riigiraha ebaproportsionaalselt valimistulemustele? Või on Sul veel kusagil varnast võtta puhtam ja objektiivsem finants, kui neutraalne riigiraha ühiskatlast? Loe RAP valimisplatvormi - on ettepanek täpsustada erakonnaseadust nii, et seda esimesel aastal ülimalt demokraatlikult jagatud riigiraha nimetataks stardirahaks. Jah, valimisjärgsetel aastatel tuleks erakondade rahastamine allutada meie riigi kontrollile selles mõttes, et siis antaks nn jätkuraha vastavalt aasta jooksult tehtud töö tulemustele. Seda nn Lessigi printsiipi soovitasid Eestis rakendada Tanel Tammet ja Liia Hänni. Arvan, et see oleks suurepäraseks RK töö regulaatoriks ja stimulaatoriks ning tuleks kiiresti erakonnaseadusse juurutada.
Su järgmine lause on: "Traditsioonilises toimivas demokraatias kujutavad erakonnad ehk parteid endast altpoolt tuleval initsiatiivil loodud mõttekaaslaste ühendusi, mille ambitsioon on viia teatud hulk sarnase maailmavaatega inimesi võimu teostama". Ei, Marko, meie ei vaja sellist kildkonda-e r a konda, mida luuakse ebademokraatlikult kusagil tumedas allilmas, mille ambitsiooniks on vaid teatud kliki võimuletulek ilma riigi huve silmas pidamata. See ongi see väärdefinitsioon praeguse erakonnaseaduse paragrahvis 1, mida kritiseerisin nii mina kui ka Liia Hänni: "Erakond (partei) on Eesti kodanike vabatahtlik poliitiline ühendus, mille eesmärgiks on oma liikmete ja toetajaskonna poliitiliste huvide väljendamine ning riigivõimu ja kohaliku omavalitsuse teostamine." Ei ühtegi sõna riigi huvide eest seismisest, hüvasti meie politoloogia klassiku Eduard Laamanni õilis demokraatia: erakond teenigu riiki, mitte vastupidi! nagu ma Rait Marustele soovitasin - see definitsioon on esimene asi, mida erakonnaseaduses korda tuleb seada, muidu me ju kinnistamr praegust finantsoligarhia jms ülemvõimu ja poliitiline olukord läheb veel hullemaks. Meie vajame hoopis parteisid, kellel on missioonitundel ja tervel mõistusel põhinevad ideaalid, mille elluviimisega viime mitte ainult kitsaid ringkondi, vaid tervet riiki ja rahvast edasi!
Ja kellele on tarvis Su järgmist häma: "...annetus, mis ideaalis peaks olema erakonna maailmavaadet jagava inimese panus selle maailmavaate teostamisse. Möönan, et see annab ka võimaluse "teenuse ostmiseks" erakonnalt, millisest riskist lähtudes seatakse annetustele piiranguid, nagu praegu Eestis annetused ainult eraisikutelt, ja nõutakse läbipaistvust. Erakondade riiklik rahastamine on praegu Eesti riigis "preemia" tulemuse eest, milleks on esindatus Riigikogus."? Mis panust ja annetuste piiramist ja üldse annetuste janti vaja on, mis igasuguseid otsuseid kallutavad, kui riigikassast antakse ranges vastavuses objektiivsel viisil korralikku puhast riigi raha ? Et üritus õige ja üdini demokraatlik oleks , baseerugem vaid riigirahadel Ja mis "preemia" see riigiraha on - seda raha eraldatagu asjaajamiseks ja töötasuks piisavas hulgas riiklikult tähtsa poliittöö tegemiseks, mitte autasuks. Liikmemaksud ei puutu siin asjasse, kui keegi teeb muud tööd ja saab selle eest tasu, kas ta siis peab veel selle töötasu saamiseks kõigepealt oma isiklikku raha kusagile üle kandma? Kui liikmemakse üldse vaja on, kasutatagu neid omavaheliseks tarbeks.
Selleks, et meie maksumaksjate raha kasutamise sihipärasust tagada, tuleb valimisteks tehtud kulutuste kohta vastavalt erakonnaseaduse paragrahvile nr 10-5 tehtud aruannete avalikke kokkuvõtteid rangelt kontrollida. Nagu RAP platvormis näidatud, tuleb kiiresti keelata riigi raha kulutamine sisututeks hiigelreklaamideks ja valimisplatvormide ja kandidaatides tutvustamist tuleb teha võrdlevalt-kompleksselt vaid selleks ühiselt kasutatavates kohtades.
Erakonnaseaduse paragrahvi 10-3 järgi ei tohi ettevõtted, asutused ja organisatsioonid (kui kitsa ringkonna huvide kandjad - RM) erakondi finantseerida. Minu arvates tuleks siia lisada ka eraisikutelt annetuste võtmise keeld. Paragrahvi 10-4 alusel ei või erakond võtta raha v ä l i s r i i g i riigivõimu või kohaliku omavalitsuse organilt...ettevõttelt, asutuselt või oreganisatsioonilt. Minu arvates tuleks keelata ka rahaliste toetuste vastuvõtmine välisriigi erakondadelt. Niigi kurdame Eesti iseseisvuse vähenemist Euro-liidus ja nüüd veel seoksime end välismaiste erakondade lõa otsa. See mida Sa, Marko, propageerid, on riigi iseseisvuse vastane tegevus!
Ainus õige asi, mida Sa soovitad, on kautsjoni kaotamine uute erakondade asutamisel - kautsjonit rakendatagu KOV valimistel "peibutuspartide" vaos hoidmiseks. Uute parteide asutamine poliitkriisi aegadel on väga vajalik, neile tuleks asutamise jaoks vähemalt kulupõhine rahastus määrata.
Miks peaks riigirahastus senistele erakondadele "betoneeringu" tagama? Märkisin ju juba, et riigirahastust jagatakse valimistulemuste põhiselt kõigile - vanadele ja uutele erakondadele.
Kui Sa jutu valmissüsteemi kardinaalse muutmise võimalustele viisid, siis seda saab teha vaid uute erakondade kaudu, kes parlamenti jõudes vanu seadusi muudaksid või uusi looksid. Sisuliselt kõige õigem pole mitte erakonna-valimiste asemel üksikisiku-valimiste süsteemi rajamine, vaid valimisplatvormi-valimise sisseseadmine. Valimisplatvormide juures oleks kollektiivselt vastava partei esindajaskond, kust pärast valimisi vastavalt valimistulemustele proportsionaalselt RK minevate liikmete arv ja konkreetsed liikmed välja pakutaks. Selleks, et vähendada onupojapoliitikat ja riigivõimu stagneerumist, peab iga RK valimise korral erakond uue kandidaatide nimestikuga välja tulema. Värske luud pühib alati paremini, kui vana.
Oma kirja eelviimases lõigus kirjutad veel rahastamise mõjust valimistulemustele. Aga see ongi nn "häälte ostmine" - kriminaalkuritegu, millega loomulikult tuleb demokraatia tagamiseks kõigi vahenditega võidelda.
Head diskussiooni jätku soovib Raik Mikelsaar
20.12.2013 23:58, mark soosaar kirjutas:
Sinu kirjas on väga õige mõttekäik. Vale on vaid sõnumi pealkiri. See on ju hoopis õige arusaam erakondade rahastamisest!
Mulle meeldib üks Alar Jõksi ütlemine Riigikogu korruptsioonikomisjonis, kus mul tuli liikmeks olla. Alar ütles, et raha on kui vesi mis jõuab lõpuks ikka merre ehk parteikassasse.
Aga see ei pea tulevikus tingimata nii olema.
Inimesi peavad ühendavad maailmavaated, mitte raha, võimuiha ja isiklikud huvid.
Kahjuks pole ükski Eesti erakond veel siiani näidanud oma maailmavaatelist kullaproovi.
Aeg on juba ammu küps poliitiliseks reformiks.
Siiani on seda tahet vaid simuleeritud.
Ka hea tahte Jääkeldris, mis pandi küll sooja, kuid üles ei sulanud.
Marko
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar