16. detsembril avaldas Tartu Ülikool pressiteate, milles seisis, et  Euroopa Komisjon kinnitas Eesti asutajaliikme staatuse.
allpool oleva

Lugupeetud Mare Ainsaar

----------------------
See on suurepärane, et Euroopa komisjon kinnitas Eesti asutajaliikme staatuse Euroopa teaduse infrastruktuuri (ERIC) projekti Euroopa sotsiaaluuring (ESS) juures!
Muidugi on selline staatus ühtlasi erakordne tunnustus ja au nii Eestile, Tartu Ülikoolile kui ka TÜ sotsiaalteadlastele, aga sellega kaasneb ka päris suur vastutus.
Loodetavasti on ettevalmistused olnud küllalt põhjalikud ja äpardumist karta ei ole, aga siiski on ärevuseks põhjust. Sestap palun, et Te selgitaksite veidi lähemalt mõningaid olulisi detaile.
Pressiteatest võib lugeda, et Euroopa sotsiaaluuring on Eestis Tartu Ülikooli teadlaste poolt koordineeritav projekt, mis uurib inimeste sotsiaalseid hoiakuid muutuvas Euroopas.
Olge nii lahke ja selgitage, kasvõi põgusalt, mõningate võtmesõnade tähendust.

1. Kuidas te määratlete sootsiumi?
2. Mis on teie käsituses sotsiaalne?
3. Milline on teie käsituses dispositsioonide süsteem?
4. Kas te peate silmas "hoiakuid " või "seadumusi" või mõlemaid?
   
5. Kuidas teil on mõeldud eristada hoiakud dispositsioonide süsteemi teistest osadest või elementidest?

Mõnevõrra tekitab segadust asjaolu, et TÜ Sotsioloogia ja Sotsiaalpoliitika Instituudi kodulehelt võib lugeda, et Euroopa Sotsiaaluuring (ESS - European Social Survey) on rahvusvaheline sotsiaalteaduslik uuring, mille eesmärgiks on ühiskondade arengu seaduspärasuste uurimine.
    Eesmärgid, muidugi, on SUBJEKTIDEL, mitte asjadel, tekstidel, tegevustel...
Aga ikkagi, kas te uurite (hakkate uurina ja koordineerima) sotsiaalseid hoiakuid või ühiskonna arengu seaduspärasusi?


    Kus on võimalik lugeda selle uuringu sisulist programmi?
            (Tahaksin vaadata, mis on (kuidas on sõnastatud) uuringu objekt; kuidas (milliste teooriate raames) on avatud uuringu aine; millised on uuringu filosoofilised ja metodoloogilised lähtekohad; milliste meetoditega on kavas koguda algandmed ning saavutada nii algandmete kui ka loodetavate teaduslike faktide usaldatavus; uuringu otstarve (kellel ja milleks on vaja kõnealuse uuringu tulemusi); milline on uuringu ajakava ja eelarve)

Teada on, et selle projekti asutajariikide hulka kuulub veel 14 riiki.   
     Kus ma leiaksin nende riikide loendi ja uuringupartnerite e-aadressid?

Pressiteates on märgitud, et tänu ERIC õigusliku aluse ja rakendusmehhanismide loomisele Euroopa komisjoni poolt on võimalik rajada suuri rahvusvahelisi teaduse infrastruktuure Euroopas.
    Millest TÜ sotsiaalteadlaste meelest peaks koosnema sotsiaalteadusliku uuringu infrastruktuur?  
    Kuidas te käsitate teadusliku uuringu infrastruktuuri kui probleemi?

  Pressiteates on märgitud, et andmekoguga seotud riigid saavad olla efektiivsemaks partneriks Euroopa Liidu juhtinstitutsioonidele ning hankida võrdlevat informatsiooni erinevate liikmesriikide kohta, mis võimaldab otsuste tegemisel suuremat teaduspõhisust.
    Kas teil on tuua mõni näide selle kohta, et Eesti Riigikogu või Valitsus on tuginenud mõne õigusakti loomisel mõne ühiskonna-alase teadusliku uuringu tulemustele? (Millal? Millise?)
    Millistel eeldustel võiks edspidi juhtuda, et seadusloomes vm administratiivses tegevuses hakkavad saadikud ja ametnikud ja/või nende nõunikud modelleerima ühiskonnas kujunenud probleeme nii staatikas kui ka dünaamikas, selgitama enne otsustamist, miks need probleemid on tekkinud (miks nad püsivad-süvenevad-laienevad) ja looma meetmete süsteemi nende põhjuste vähendamiseks (kõrvaldamiseks), mis on siiani takistanud ja nende meetmete loomiseks (tugevdamiseks, kindlustamiseks), mis edaspidi soodustaksid ühiskonna funktsioneerimist, muutumist ja arengut?

Te ütlesite, et  Eestis on kavas andmekogu kasutamist arendada kahes suunas: kasvatada läbi andmekogu ja sellega seotud teenuste Eesti teadlaste konkurentsivõimet ja tulemusi tippteaduses ning teostada rakendusanalüüse Eesti eesseisvate sotsiaalmajanduslike võimaluste parandamiseks ning teadlaste ja avaliku sektori, poliitikakujundajate, erasektori koostöö edendamiseks.
    Pean oma kohuseks märkida, pr Ainsaar, et ARENG on objektiivne. St "arendada" ei saa meist mitte keegi mitte midagi ega kedagi... Võimalik on luua ja hoida arengu eeldusi. Areneda saavad vaid isereguleeruvad süsteemid. Tean, et see inglise keele tõttu tekkinud vääratus on ülikoolides laialt levinud, aga see ei saa olla argumendiks vea süvendamisel.
Mis puutub meie teadlaste  konkurentsivõimesse, siis hoopis enam oleks vaja luua eeldusi koostööks.

Te ütlesite, et tänu ESSi andmekogu laiale teemadevalikule on innovaatiliste teadusteemade kasvupotentsiaal väga suur.
    Kirjutage, palun, millised teemad on innovaatilised!
    Mismoodi te käsitate innovatsioon (Millistest etappidest innovatsioon peaks koosnema, millistel eeldustel võib loota, et innovatsioon õnnestub? Mille alusel oleks teie meelest võimalik hinnata innovatsiooni?)

    Soovin Teile ja Teie kolleegidele igasuguseid kordaminekuid ja edu selles suures uuringus.
Kena advendiaega!
Ülo Vooglaid
------------------------------
Tänan, Mare, kiiresti vastamise eest.
(Kahjuks ma ei saa tänada sisuka vastuse eest.)

Ettepanek tulla kunagi kuhugi midagi kuulama, on meeldiv, aga see on üks teine jutt.
Palun uuesti sisulist vastust. Muidu ei jää mul muud üle kui saata  ametlik teabenõue...
Seda, et ajad on muutunud, ma tean, aga ei tea, milliste õigusaktide loomisel on võetud aluseks mõne (millise?) ühiskonnateadusliku uuringu tulemusi.
Ka seda ma tean, et innovatsioonid on olulised. Sain kunagi innovaatika alal tehtu eest mingi medali ja püüan olla kursis kõigega, mida innovaatika alal tehakse. Muide, INNOVAATIKAMESSID, mida TÜ igal varakevadel korraldas, muudeti ringi INTELLEKTIKAMESSIDEKS, sest aastast aastasse ei olnud seal eksponeeritud ühtki innovatsiooni. 
----------------------------------------------

Ootan sisulist vastust oma eelmisele kirjale.

Austusega
Ülo Vooglaid
----------------------------------------------

16.12.2013 15:17, Mare Ainsaar kirjutas:

Lugupeetud Ülo Vooglaid,

ei ole juba väga ammu kohtunud, aga suur tänu kõigi huvitavate küsimuste ja mõtete eest. On tore, et endiselt ennast aktiivset toimuvaga kursis hoiate, sest olite kunagi 1960ndatel aastatel esimeste uuringute juures Eestis. Oleme korduvalt mõelnud, et need mineviku asjad vajaksid uuesti täpsemat kirja panemist, sest need olid põnevad ja tähelepanuväärsed ajad.

Aga nüüd kiiresti mõned vastused:

Enamusele küsimustele saate vastuse kui lehitsete Euroopa Sotsiaaluuringu rahvusvahelist lehekülge
www.europeansocialsurvey.org (partnerid, metoodikad, teooriad jne, jne).

Kuna uuring ise on eksisteriund juba ligi 10 aastat ja isegi Eesti on selles osaline juba alates 2004, siis muidugi kokku on kõiki materjal väga palju, aga meil oleks hea meel Teid kutsuda mõnele üritusele, kus räägime konkreetsematest teemadest (saadame e-kirja). Teeme neid aastas päris palju ning nii Taalinnas kui Tartus. PS kuna andmed on kõigile vabaks kasutamiseks, siis usun, et Teil oleks huvitav äkki isegi analüütilisse tööse panustada.

See andmekogu annab võimaluse uurida väga paljusid asju, aga otse loomulikult on suurimaks eesmärgiks ühiskonnas ja inimeste käitumises valitsevate  seaduspärasuste leidmine.

Veelgi toredam -  ajad on muutunud ja teadusuuringuid võetakse arvesse ka otsuste tegemisel. Tõele au andes - vahel rohkem, vahel vähem. Kui palju ja kes kui palju võtab, selle kohta on kõige enam analüüse Eestis teinund Aare Kasemets (aga olete nendega vast isegi juba kursis).

Täiesti nõus, et koostöö ja rahvusvaheline koostöö viib asju edasi. Kuna teadus tervikuna on suhteliselt innovaatiline tegevus, siis annan lihtsalt vihje, et näiteks mulle endale on praegu huvitav teema, et millal inimene on solidaarne, altruistlik ja millal mitte. Aga see on vaid üks väga paljudes põnevatest teemades.

Mõnusat jõuluaega ja tervist soovides!
ning kohtumisteni uuel aastal

Mare Ainsaar
------------------------------

16.12.2013 08:25, Virge Tamme kirjutas:

TARTU ÜLIKOOL
Pressiteade
16. detsember 2013

Eesti kuulumine ERIC projekti asutajaliikmete hulka avab Eesti teadusele uued uksed

Euroopa komisjon kinnitas Eesti asutajaliikme staatuse Euroopa teaduse infrastruktuuri (ERIC) projekti Euroopa sotsiaaluuring (ESS) juures. Euroopa sotsiaaluuring on Eestis Tartu ülikooli teadlaste poolt koordineeritav projekt, mis uurib inimeste sotsiaalseid hoiakuid muutuvas Euroopas ning mille asutajariikide hulka kuulub veel 14 riiki.

„ERIC õigusliku aluse ja rakendusmehhanismide loomine Euroopa komisjoni poolt on väga vajalik samm, sest tänu sellele on võimalik rajada suuri rahvusvahelisi teaduse infrastruktuure Euroopas, mille loomist ei võimaldanud ei rahvuslikud ega rahvusvahelised õigusaktid. ESS ERIC on üks hea näide Euroopa riikide ühisest koostööst,“ sõnas TÜ teadusprorektor Marco Kirm. 

Euroopa sotsiaaluuringu koordinaator Eestis, TÜ sotsioloogia ja sotsiaalpoliitika vanemteadur Mare Ainsaar tõdes, et üle-euroopalised võrdlevad teadusuuringud on strateegilise tähtsusega sotsiaalteaduste üldistusjõu arendamiseks. „Paljudest teistest võrdlusprojektidest eristab ESSi ennekõike teadlik pühendumus kõrgetasemelise standardiseeritud metodoloogia kasutamisele ning arendamisele. Sellest tulenevalt võib ESSi pidada üheks antud hetkel maailma parimaks riikidevahelist võrdlust võimaldavaks andmekoguks, milles on ühendatud nii sisuline kui metodoloogiline kvaliteet,“ rääkis Ainsaar. 

Andmekoguga seotud riigid saavad olla efektiivsemaks partneriks Euroopa Liidu juhtinstitutsioonidele ning hankida võrdlevat informatsiooni erinevate liikmesriikide kohta, mis võimaldab otsuste tegemisel suuremat teaduspõhisust. 

Ainsaare sõnul on Eestis kavas andmekogu kasutamist arendada kahes suunas: kasvatada läbi andmekogu ja sellega seotud teenuste Eesti teadlaste konkurentsivõimet ja tulemusi tippteaduses ning teostada rakendusanalüüse Eesti eesseisvate sotsiaalmajanduslike võimaluste parandamiseks ning teadlaste ja avaliku sektori, poliitikakujundajate, erasektori koostöö edendamiseks. „Andmekoguga seotud võrgustikes osalemine võimaldab Eesti teadlastele ligipääsu rahvusvahelistele ressurssidele. Erilist rõhku pööratakse Eestile oluliste teemade kajastamisele ja Eesti teadlaste ning muude institutsioonide koostööle andmekoguga seotud analüüside läbiviimisel,“ täiendas Ainsaar. 

Tänu ESSi andmekogu laiale teemadevalikule on innovaatiliste teadusteemade kasvupotentsiaal väga suur. Aastas ilmub ESS andmekogu põhjal kokku ligikaudu 500 publikatsiooni. Andmekogus kajastatud teemade hulk on väga lai ulatudes näiteks ravimikasutuse regionaal-kultuurilistest erinevustest individuaalset ja sotsiaalset elukvaliteeti mõjutavate tegurite kultuuriliste erinevusteni. 

ESS andmeid kasutab maailmas enam kui 59 000 registreeritud kasutaja, sh on Eestis pärit kasutajaid üle 900. Suurima osa Eesti kasutajatest moodustavad doktorandid, üliõpilased ja õpilased – 73%, 16% teadlased, 5% valitsusasutused, 3% eraettevõtlus ja 2% mittetulundusühingud. 

Ülevaade kõrgetasemelistes teadusajakirjades seni publitseeritud töödest, mis kasutavad andmekogus sisalduvaid andmeid, saab andmekogu bibliograafia andmebaasist.

Rohkem infot ESS-ERIC ja Eestit kajastavate publikatsioonide leiab uuringu Eesti kodulehelt. 

Lisainfo: Mare Ainsaar, TÜ sotsioloogia ja sotsiaalpoliitika vanemteadur, Euroopa sotsiaaluuringu koordinaator Eestis, tel: 51 7 8132, e-post: mare.ainsaar@ut.ee.

Teate edastas 

Virge Tamme

Tartu ülikooli pressiesindaja

tel: +372 737 5683
mob: +372 58 155 392
e-post: Virge.Tamme@ut.ee
www.ut.ee